Noored otsivad vaimse tervise abi ärevuse ja vaimse kurnatuse tõttu | Tervis

Tänapäeva kiire elutempo ja pidev surve võivad mõjutada noorte vaimset tervist, põhjustades ärevust ja vaimset kurnatust. Õnneks on olemas abi ja tugev tervishoiusüsteem, mis pakub noortele vajalikku vaimse tervise tuge ärevuse ja vaimse kurnatuse vastu võitlemiseks. See on oluline samm selleks, et noored saaksid end paremini mõista, õppida stressiga toime tulema ja saavutada paremat vaimset heaolu. On oluline julgustada noori otsima abi ja mitte jääma üksi nende keeruliste tunnetega.

Peahea nõustamisele pöördus möödunud aastal vaimse tervise abi saamiseks ligi 1600 noort, kellest ligi kolmandik said piisavalt tuge ega vajanud edasi suunamist. Enam kui pooled neist noortest pidasid nõustamisteenuse puhul kõige olulisemaks võimalust kellegagi vestelda.

Peaasi psühholoog Andreas Holst rääkis Vikerraadio saates “Huvitaja”, et Peahea nõustamisteenus pärineb Austraaliast. Eeskätt keskendub see kergemate kuni mõõdukate vaimse tervise probleemidega aitamisele. Kui noor jõuab nõustaja juurde, siis nõustaja hindab esmalt põhjalikult olukorda. Pärast seda tegeletakse järgmistel kohtumistel nende probleemidega, mis on kõige põletavamad.

Tavalisest psühholoogi visiidist erineb Peahea nõustamine Holsti sõnu sellepoolest, et vastuvõtull tegeletakse üheksa teemaga. Need katavad suurema osa murevaldkondadest, mis noortel ette tulevad. Samuti on teemade juures konkreetsed harjutused ja õpiväljundid. “See on natuke nagu kool, aga läbi selle saame võtta vähemaks erinevaid ettevalmistavaid töid, mida tavaliselt psühholoogid peavad tegema,” ütles Holst.

Psühholoog rääkis, et peamiselt otsivad noored abi ärevuse, meeleolu languse ja vaimse kurnatuse puhul. Nende tõttu tekivad omakorda tihti motivatsiooniprobleemid, õpi- ja keskendumisraskused ning probleemid suhtlemisel eakaaslaste ja vanematega.

Peahea nõustamisse saavad pöörduda noored vanuses 12–26 eluaastat. Kuna vanusevahemik on üpris lai, siis Holsti sõnul on ka viisid erinevad, kuidas noored oma muredest räägivad.

“Nad räägivad nende sõnadega, mida oskavad. Näiteks, et nad ei tunne end hästi või ei taha mingil põhjusel kooli minna. Peale küsimist saab selgeks, et ei taheta näiteks matemaatikatundi minna. Edasi uurides selgub, et matemaatikaõpetaja ütleb vahetevahel halvasti. Ehk nad kirjeldavad neid olukordi ja meie ülesanne on neid kirjeldusi aina täpsemaks ajada kuni me saame põhjusele näpu peale panna,” selgitas psühholoog. Lõpuks ei ole tema sõnul vahet, kuidas noored probleemi nimetavad, vaid oluline on probleemiga tegeleda. Olgu see siis ärevus, kurbus või mõni muu kasutatud sõna.

Eelmiste põlvkondadega võrreldes on tänapäeva noored Holsti sõnul palju teadlikumad nii vaimsest tervisest kui ka sellest, kuidas nad ennast tunnevad. Seda võib paljuski pidada suure teavitustöö tulemuseks.  

Enam kui pooled Peahea poole pöördunud noored pidasid nõustamisteenuse juures kõige tähtsamaks võimalust vestelda ja saada emotsionaalset tuge. Holst usub, et noored ei tunne end sõprade, vanemate või õpetajatega vaimse tervise teemadest rääkimisel mugavalt. “Tahame või mitte, aga läbi ajaloo on stigmatiseeritus nende teemadega kaasa tulnud,” lausus ta.

Neljandik eelmine aasta Peahea kaudu abi otsinud noortest, pidasid kõige tähtsamaks eneseabioskuste omandamist. Holst rääkis, et näiteks ärevuse puhul võivad need olla kindlad harjutused.

Noore täiskasvanust lähikondlane saab jälgida noore käitumist. Kui see muutub, soovitab Holst alustuseks küsida, kuidas läheb või kas noor tahaks millestki rääkida. Ehk siis teadvustada neile, et selline võimalus on olemas.

Näiteks, kui noor saab halva hinde, võib see mõneks ajaks tema tuju rikkuda. Kui muutus on kestnud aga juba rohkem kui paar päeva, tasub olla tähelepanelik. Kui noor on seevastu juba mõnda aega olnud loid, tahab palju magada, ei taha varasemate huvidega tegeleda, võiks juba kusagile pöörduda. “Alati ei pea ka kindel olema, et midagi on valesti. Kui kahtlus tekib, siis täpselt samamoodi nagu perearsti juures, on võimalik käia kontrollis, on ka vaimse tervise spetsialisti juures võimalik käia lihtsalt kontrollimas,” lausus ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eestis on noorte seas murettekitavalt suur nõudlus vaimse tervise abi järele seoses ärevuse ja vaimse kurnatusega. See näitab, et ühiskonnas on vaja rohkem teavitustööd teha vaimse tervise olulisusest ning luua paremaid võimalusi noortele abi saamiseks. On oluline pöörata rohkem tähelepanu noorte vaimsele heaolule ning leida meetmeid, kuidas neid paremini toetada ja aidata. Samuti tuleks julgustada noori avanema ja otsima abi, et luua tervislikum ja tasakaalukam keskkond noorte vaimsele tervisele.