Navalnõi liitlane langes Leedus jõhkra rünnaku ohvriks | Välismaa

Tensions are running high in Estonia as news broke of the brutal attack on a close ally of Alexei Navalny in Lithuania. The attack has sent shockwaves through the region, raising concerns about the safety of political dissidents and opposition figures. The incident has sparked outrage and calls for justice as the international community closely watches the developments. As Estonia continues to navigate its own political landscape, the attack serves as a stark reminder of the risks and challenges faced by those who speak out against authoritarian regimes.

Venemaa koloonias surnud Aleksei Navalnõi lähedane liitlane Leonid Volkov langes teisipäeval Leedus oma kodu ees jõhkra rünnaku ohvriks. Leedu politsei kinnitas, et Volkov viidi haiglasse.

“Leonid Volkovit rünnati just tema maja ees. Keegi lõhkus auto akna ja pritsis talle silma pisargaasi, misjärel ründaja hakkas Leonidi haamriga peksma,” kirjutas Navalnõi pressiesindaja Kira Jarmõš X-is.

Volkovi naine Anna Birjukova jagas sotsiaalmeedias fotosid oma abikaasast, millel on näha tema vigastused, sealhulgas sinine silm, arm otsmikul ja teksapükstest läbi imbunud vereplekk jalal.

Navalnõi meeskond jagas hiljem fotosid, kuidas 43-aastast Volkovit kanderaamil kiirabiautosse kantakse.

Leedu politsei pressiesindaja Ramunas Matonis kinnitas, et pealinnas Vilniuses rünnati Venemaa kodanikku tema kodu lähedal kohaliku aja järgi kella 22 paiku õhtul.

“Sündmuskohal töötab palju politseinikke,” ütles Matonis. Ta lisas, et kahtlusaluseid ei ole tuvastatud ja täpsemat teavet rünnaku kohta on oodata kolmapäeva hommikul. Politsei kinnitas, et Volkov viidi haiglasse.

Volkov, kes oli hiljuti segastel asjaoludel surnud Navalnõi lähedane liitlane, töötas kuni 2023. aastani tema kantseleiülema ja korruptsioonivastase sihtasutuse esimehena.

Rünnak leidis aset pea kuu aega pärast Navalnõi surma polaarjoone taguses vanglas, milles Volkov süüdistas otseselt Venemaa autoritaarset presidenti Vladimir Putinit.

Päev enne kallaletungi kirjutas Volkov sotsiaalmeedias: “Putin tappis Navalnõi. Ja paljud teised enne seda.”

Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis mõistis sotsiaalmeediapostituses Volkovi peksmise hukka.

“Uudised kallaletungist Leonidile on šokeerivad. Asjakohased ametivõimud töötavad. Kurjategijad peavad oma kuriteo eest vastutama,” kirjutas Landsbergis X-is.

NATO liikmesriik Leedu on koduks paljudele vene pagulastele ja on olnud Ukraina kindel toetaja kogu Venemaa sissetungi aja.

Kremli vastu sõna võtnud Vene teisitimõtlejad kurdavad sageli ähvarduste ja rünnakute üle.

Volkov ütles sõltumatule Vene väljaandele Meduza mõni tund enne teisipäevast intsidenti, et on pärast Navalnõi surma mures oma julgeoleku pärast.

“Praegu on peamine oht, et meid kõiki tapetakse. Miks, see on üsna ilmne,” tsiteeris väljaanne tema sõnu.

Volkov läks 2019. aastal eksiili koos mitme teise Navalnõi liitlasega pärast seda, kui võimud algatasid opositsioonijuhi korruptsioonivastase fondi suhtes kriminaaluurimise.

Vene võimud kuulutasid Volkovi 2021. aastal tagaotsitavaks tema rolli tõttu Kremli-vastaste meeleavalduste korraldamisel koos Navalnõiga.

See rünnak Leedus Navalnõi liitlase vastu on šokeeriv ja lubamatu. Selline agressioon ja vägivald ei tohi levida ega saada normiks meie ühiskonnas. Meie solidaarsus on nende rünnaku ohvritega ning me peame astuma vastu sellisele vaenule ja kurjusele. Oluline on, et õigusriik ja rahvusvahelised organisatsioonid teeksid kõik endast oleneva, et tuua need ründajad vastutusele ning tagada, et sellised juhtumid ei korduks tulevikus. Rahu ja turvalisus on meie ühine vastutus, ning me peame tegutsema koos selle nimel.