Tere tulemast! Täna arutatakse NATO-Ukraina nõukogus olulist teemat – Ukraina õhukaitse tugevdamist. See kohtumine on äärmiselt oluline, kuna Ukraina on viimastel aastatel pidanud silmitsi seisma intensiivsete konfliktide ja ohuga oma õhuruumi suhtes. Õhukaitse tugevdamine on kriitilise tähtsusega selle piirkonna stabiilsuse ja julgeoleku tagamisel ning on suur samm Ukraina kaitsevõime edendamisel. Loodame, et sellel kohtumisel jõutakse oluliste otsuste ja lahendusteni, mis aitavad tugevdada Ukraina kaitsevõimet ja tagada rahu ning stabiilsust selles piirkonnas.
Brüsselis koguneb kolmapäeval NATO-Ukraina nõukogu, et aastavahetuse paiku korraldatud Venemaa õhurünnakute valguses arutada, kuidas tugevdada Ukraina õhukaitset.
Eelmisel aastal loodud NATO-Ukraina nõukogu erakorralisel kohtumise kutsus kokku NATO peasekretär Jens Stoltenberg Kiievi palvel. Arutelude keskmes on see, kuidas saaksid allianssi riigid anda Ukrainale kiiremini ja senisest enam õhutõrjekomplekse.
Viimastel nädalatel on Moskva korraldanud suuri õhurünnakuid Ukraina linnadele ning kahjuks on mitmed droonid ja raketid suutnud õhtutõrjest läbi murda. Just seda vajadust rõhutas paar päeva tagasi ka Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba pärast kohtumist Jaapani välisministriga.
“Andsin oma kolleegile teada veel ühest selle sõja küljest: kui täpne olla, siis Ukraina vajadustest mitte ainult lennukite, aga peamiselt õhutõrje süsteemide järele,” sõnas Kuleba. See on soov, mis peaks olema hästi mõistetav ka kõigile kolmapäeval NATO peakorteris kogunevate riikide esindajatele. Kui mitmed neist ei anna Kiievile enam sõjalist abi eriti aktiivselt, siis elanikkonna kaitse vajadust mõistetakse pealinnades hästi.
Ent kui kiirelt jõutakse praktiliste sammudeni, on keeruline hinnata. Vähemasti sõnades on valmisolek Kiievit toetada viimastel nädalatel isegi kasvanud. Eriti on seda märgata just Saksamaa ja kantsler Olaf Scholzi sõnavõttudes.
Näiteks teisipäeval õhtul teatas väljaanne Politico, et Scholz soovib survestada teisi Euroopa Liidu liidreid veebruari alguses toimuval Euroopa Ülemkogul Kiievile rohkem relvi andma. Saksamaa valitsusallikatele tuginedes kirjutas väljaanne, et Scholz palub tippkohtumiseks koostada nimekiri kõikidest võimekustest, mis Euroopa Liidu riikidel on. Eelkõige vaatab ta sellega otsa Prantsusmaale, Itaaliale ja Hispaanial, kes ka võrreldes endast märksa väiksemate Ida-Euroopa riikidega on Ukrainale andnud pisku.
Esimene võimalus neil enda heast tahtest märku anda on kolmapäeval NATO-Ukraina nõukogus. Kolmapäevasel kohtumisel esindavad riike suursaadikud.
In conclusion, the discussion by the NATO-Ukraine Council regarding the strengthening of Ukraine’s air defense is a clear indication of the continued support and commitment of NATO member states to Ukraine’s security and sovereignty. This collaboration highlights the strategic importance of Ukraine in the region and the ongoing efforts to enhance its defense capabilities. At the same time, it underscores the close cooperation between NATO and Ukraine in addressing regional security challenges. The outcome of these discussions will undoubtedly have significant implications for Ukraine’s defense posture and the broader security dynamics in Eastern Europe.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus