NATO alustas oma viimaste kümnendite suurimat sõjaväeõppust | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! NATO on alustanud oma suurimat sõjaväeõppust viimase kümnendi jooksul ning see toimub siinsamas meie kodumaal. See sündmus on oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu NATO jaoks, näidates meie kaitsevõimekuse tugevust ja valmidust reageerida ohtudele meie piirkonnas. Õppusest võtavad osa tuhanded sõjaväelased erinevatest riikidest, mis rõhutab meie liitlaste ja partnerite pühendumust meie julgeolekule. See on suurepärane võimalus tutvuda NATO vägede tegevusega ning tunnetada nende kohalolekut meie piirkonnas. Oleme uhked, et selline oluline sündmus toimub meie maal!

NATO alustas oma suurimat sõjaväeõppust pärast külma sõda, USA-st lahkus kolmapäeval teekonnale üle Atlandi Euroopasse Ühendriikide sõjalaev.

NATO on teatanud, et kuudepikkusel õppusel Steadfast Defender 24 osaleb umbes 90 000 sõdurit sihiga testida oma kaitsevõimet ajal, mil Venemaa peab agressioonisõda Ukrainas.

“Alianss näitab oma võimet tugevdada Euro-Atlandi piirkonda Põhja-Ameerika jõudude transatlantilise liikumise kaudu,” ütles NATO Euroopa liitlasvägede ülem kindral Christopher Cavoli.

Õppuse eesmärk on simuleerida 31 riigist koosneva alliansi reaktsiooni Venemaa-suguse rivaali rünnakule.

See hõlmab väiksemaid üksikuid õppusi ja ulatub Põhja-Ameerikast NATO idatiivani Venemaa piiri lähedal.

Osaleb umbes 50 mereväe alust, 80 lennukit ja üle 1100 lahingumasina.

Õppus – suurim pärast külma sõja aegset Reforgerit 1988. aastal toimub ajal, mil NATO on ümber korraldamas oma kaitsemehhanisme, arvestades Venemaa sõda Ukraina vastu.

USA juhitav allianss on saatnud oma idatiivale tuhandeid sõdureid ja koostanud oma kõige ulatuslikumad plaanid pärast Nõukogude Liidu kokkuvarisemist, et kaitsta end Venemaa rünnaku eest.

NATO sõjalise komitee esimees admiral Rob Bauer on öelnud, et õppuse ulatus näitab alliansi uut valmisolekut.

Bauer hoiatas ka, et alliansi liikmesriikide tsiviilühiskonnad peavad paremini valmistuma võimalikuks tulevaseks sõjaks Venemaaga.

“Peame mõistma, et see ei ole enesestmõistetav, et elame rahus ja seetõttu on meil plaanid, see on põhjus, miks valmistume konfliktiks,” ütles Bauer.

“Me ei otsi konflikti, ent kui nad meid ründavad, peame olema valmis,” rääkis Bauer.

Baueri sõnul on Ukraina sõda Venemaa maavägesid tõsiselt kahjustanud, kuid mere- ja õhujõud on jäänud “arvestatavaks”.

Kokkuvõtteks võib öelda, et NATO sõjaväeõppus on oluline samm alliansi valmiduse tõstmisel ja liitlaste kaitsevõime arendamisel. Eesti osalemine selles suurimas sõjaväeõppuses on oluline signaal meie pühendumusest NATO-sse ja ühtse kaitsekoostöö edendamisele. Õppus näitab, et NATO jõud on valmis reageerima erinevatele julgeolekuohtudele ning tagama oma liikmesriikide turvalisuse. Eesti panus selle õppuse õnnestumisse näitab meie pühendumist alliansi eesmärkidele ning valmidust ühiseks kaitseks koos teiste liitlastega.