Narvas tähistasid õigeusklikud Kristuse ristimispüha talisuplusega | Eesti

Talisuplejad kogunesid Narva jõe äärde, et tähistada Kristuse ristimispüha traditsioonilise talisuplusega. Õigeusklikud usuvad, et pühade veedes ujumine puhastab keha ja vaimu ning toob õnne ja tervist uuele aastale. See iidne tava on saanud populaarseks ka väljaspool usu ringkondi ning tuhandeid inimesi koguneb igal aastal jääkülma veega ujuma. Kuna Narva on Eesti üks olulisemaid piirilinnu, on talisupluse traditsioonil sündmus, mis toob kokku erinevaid kultuure ja uskumusi, ning pakub võimalust kogeda midagi unikaalset ja erilist.

Vene õigeusklikud tähistavad 19. jaanuaril Kristuse ristimispüha, mille juurde käib ka talisuplus.

Ristimispühal kastavad end jääkülma vette tuhanded õigeusklikud.

Varem oli ristimispüha tähistamine populaarne ka Narvas, kuid tänavu oli talisuplejaid vähe. Ennelõunal käis Narva jões ujumas mõni üksik inimene.

Õigeusklikud usuvad, et jäine vesi puhastab nii ihu kui ka hinge.

“See on ju atmosfäär, planeetide seis, laetud osakesed, vesi on elusolend. Kirik mõtles selle välja, sest seal on targad inimesed, kes saavad aru, et sel aastaajal annab vesi inimestele energiat. Seepärast ongi ristimispüha. See on minu arvamus. Mina harrastan talisuplemist pea 40 aastat,” rääkis Narva elanik Vladimir.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Narva õigeusklikud tähistasid Kristuse ristimispüha talisuplusega väga pidulikult ja traditsiooniliselt. See külma ilmaga toimuv rituaal on oluline osa õigeusu kirikukalendrist ning see toob kogukonna inimesi kokku, et tähistada ja austada oma usulisi traditsioone. Talisuplejad julgustavad üksteist, süvendavad omavahelist sidet ning peavad seda kui vaimset ja füüsilist proovikivi. Selle sündmuse kaudu jätkavad õigeusklikud oma pikaajalisi tavasid ning säilitavad oma kultuuripärandit.