Narva Vene kodanikud kardavad minna Jaanilinna presidenti valima | Eesti

Estonia’s Narva residents are facing a dilemma as they prepare to vote for the country’s next president in Jaanilinn. With many of them holding Russian citizenship, there is a palpable fear among the Russian-speaking population about the potential consequences of their participation in the election. The unique cultural and historical ties between Narva and Russia have created a complex political landscape, leaving citizens feeling torn between loyalty to their heritage and the responsibilities of their adopted homeland. The upcoming election poses a significant challenge for Narva’s Russian citizens as they navigate their dual identities in Estonia’s democratic process.

Ida-Virumaal elavate Vene kodanike valimisaktiivsus võib seekordsetel valimistel madalam olla, sest paljud kardavad hääletama minna. Hääletamiseks peavad nad sõitma Tallinna või jalgsi piiri ületama.

Venemaa avab valimisjaoskonna Jaanilinna südalinnas, piirist umbes kilomeetri kaugusel. Ida-Virumaal elab ligi 35 000 Vene kodanikku ja kui kasvõi pooledki neist nädalavahetusel piirile tulevad, võib see tähendada pikki ootejärjekordi, sest ka piirivalve tõhustab piirikontrolli.

“Kuna need inimesed, kes viivad üle piiri keelatud kaupu või aineid võivad kasutada seda, et rohkem inimesi ületab piiri ja et meie tähelepanu on hajutatud, siis kindlasti selleks ajaks me teostame tõhustatud kontrolli. Näiteks kui me küsitlesime ühe isiku kümnest, siis nädalavahetusel küsitleme kõiki,” sõnas piirikontrolli grupijuht Mark Derbnev.

Narva Vene Kodanike Liidus öeldakse, et Vene kodanikel on huvi valimistes osaleda, kuid paljud kardavad hääletama minna.

“Narvakad kardavad kusagile sõita ja hääletada. Valdavalt eelistatakse sõita
hääletama Tallinnasse kui Jaanilinna,” sõnas Narva Vene kodanike liidu juht Jelizaveta Pokk. “Kardavad, et nad saadetakse hiljem Eestist välja oma poliitiliste veendumuste tõttu,” lisas ta.

Vene kodanik Galina ütles, et ta tahaks küll valida, kuid peale operatsiooni ta Jaanilinna minna kuidagi ei jõua. “Kui hääletamine siin toimus, ei jätnud ma kordagi valimisi vahele. Nüüd on aga rahvast piiril palju ja seista kaua ka ei jaksa,” rääkis Galina.

Lõpetuseks võib öelda, et Narva vene kodanike hirm Jaanilinna presidenti valima minna on mõistetav, kuid samas oluline samm Eesti demokraatia toetamiseks. On oluline, et kõigil kodanikel oleks võimalik osaleda valimistel ilma hirmuta. Valimisprotsess peaks olema avatud ja läbipaistev, et kõik tunneksid end turvaliselt oma valikut tehes. Riik peaks tegema jõupingutusi, et kõigil kodanikel oleks võimalik osaleda valimistel ilma hirmuta ja et demokraatia põhimõtted oleksid tagatud kõigile Eesti elanikele.