Narva autovedajad nuputavad, kuidas peale piiri sulgumist ellu jääda | Eesti

Narva autovedajad seisavad silmitsi tähelepanuväärse väljakutsega, kuna piiri sulgemine on oluliselt mõjutanud nende äritegevust. Need ettevõtjad on sunnitud nuputama, kuidas ellu jääda ning säilitada oma tegevus ka rasketel aegadel. Piirangud ja liikumispiirangud on sundinud neid leidma uusi viise kauba transportimiseks ning leidma uusi võimalusi oma äri jätkamiseks. Narva autovedajad tegelevad seninägematute väljakutsetega ning nende jõupingutused ja leidlikkus teenivad kindlasti tunnustust ja tähelepanu.

Venemaa sulgeb 1. veebruaril Jaanilinna piiripunkti, mille tõttu peavad Narva autofirmad otsima ülepiiri-vedudele uusi teid ja lahendusi, mis on aga ajaliselt pikemad ja kallimad.

Venemaa-suunaliste vedudega tegeleb Narvas umbes paarkümmend transpordifirmat. Üle piiri veetakse põhiliselt toiduaineid, lilli, karastusjooke, alkoholi ning ravimeid. Jaanilinna piiripunkti sulgemise ja autoliikluse katkemisega pääseb Narvast Venemaale edaspidi vaid läbi Kagu-Eesti piiripunktide. Narva ettevõttele muutub Peterburi suunaline sõit tunduvalt pikemaks, vedu läheb kallimaks, ajakulu suureneb.

“Selleks, et koju jõuda, muutub teekond ligi 600 kilomeetri võrra pikemaks. Me töötame turuolukorras, meil on suur konkurents Läti ja Leedu vedajatega, kuid nende jaoks ei muutu midagi. Meie jaoks muutub aga kõik kardinaalselt,” selgitas Narva transpordifirma Garant Trans juhatuse liige Igor Rabtsevitš.

Raskem põli on ka autojuhtidel. Näiteks Peterburist sõites tuleb jätta auto Jaanilinna ja jalgsi Narvas puhkamas käia ning hommikul taas üle piiri kõmpida, et Kagu-Eesti piiripunkti poole sõitma hakata. Garant Transis töötab 43 autojuhti, kuid koondama kedagi ei hakata. Venemaa suunast täielikult ei loobuta, enamik autodest suunatakse ümber Euroopa vedudele.

“Me toimetame kaubad Euroopa riikidest Narva ladudesse. Ja Venemaale edasi viivad kaubad juba need transpordifirmad, mis eri põhjustel Euroopa riikidesse ei sõida. Kas on neil autod vanad või ei saa või ei oska. See on vaid üks meie edasise tegevuse skeemidest,” sõnas Igor Rabtsevitš.

Lisaks kaalub Rabtsevitši ettevõtte korraldada kaubavedusid läbi Soome piiripunktide, siis kui Soome piiri Venemaaga avab.

“Auto sõidab ratastel, see tähendab, et auto pole rong ja saab sõita eri suundades. Otsime aknaid piirides ja võime isegi läbi Valgevene kaupu transiidina Venemaale vedada.”

Kuniks Soome piir kinni on ennustab Rabtsevitš Kagu-Eesti piiripunktides veokitele tavalisest pikemaid ooteaegu. Selleks, et neid vältida, soovitavad autovedajad põllumajandus- ja toiduametil avada Koidula piiripunktis autode veterinaarkontroll, mida seal praegu püsivalt ei ole.

In conclusion, the closure of the border has posed significant challenges for Narva autovedajad. They are facing a complex puzzle of how to survive in the face of this new reality. However, their resilience and determination are evident as they work to find creative solutions to keep their businesses afloat. It is clear that the impact of the border closure is significant, but these autovedajad are not giving up. With their ability to adapt and innovate, they are determined to overcome these obstacles and continue to thrive in the face of adversity.