Tere tulemast Eestisse, kus mütoloogilised tegelased on endiselt osa meie kaasaegsest kultuurist ja identiteedist. Nende müstiliste olendite lugusid ja mõjusid võib kohata igapäevaelus, kunstis, muusikas ja paljudes teistes valdkondades. Mütoloogilised tegelased kõnetavad ka kaasaja inimest, seades kahtluse alla meie maailmapildi ja tuletades meile meelde meie juuri. Nende lood väärtustatakse ja uuritakse jätkuvalt, andes neile olulise koha Eesti kultuuripärandis. Tutvumine nende müstiliste tegelastega pakub põnevat ja sügavat kogemust, mis avardab meie arusaama maailmast.
Folklorist Marju Kõivupuu rääkis “Terevisioonis”, et muinasjuttude tegelased kõnetavad ka kaasaja inimest, sest paljud mütoloogilised tegelased elavad ka tänapäeval rõõmsalt edasi, õpetades meid väga vaimukal kombel.
“Kõige iidsemad tegelased Eesti folklooris ja rahvajuttudes võiksid olla looma muinasjuttude tegelased, sest neid peetakse vanimateks rahvajuttudeks, kus piir loomade ja inimeste elukorralduse vahel on suhteliselt sujuv,” ütles folklorist Marju Kõivupuu. “Loomade näitel kujutatakse olukordi, mis inimeste elus ette tulevad. Muinasjutud peaksid ju inimest omal kombel ka natuke õpetama. Nende tegelased on kõik hästi stereotüüpsed, arhetüüpsed, nad ei arene, ükskõik mis nendega ka juhtub nad ikkagi säilitavad oma põhiolemuse.”
Põhja konn iseloomustab arhetüüpset kurjust
“Põhja konn on tüüpkangelane, mis iseloomustab arhetüüpset kurjust, millega erinevates kultuurides kuni tänapäevani kokku puutume,” selgitas Kõivupuu. “Need on hirmud, et ürgne kurjus pääseb valla, see võib inimkonna hävitada ja tavaliselt siis mingisugune mütoloogiline kangelane võidab selle kurjuse. Kristlikus kultuuris on Püha Jüri taplus lohega. Aga eestlaste jaoks oli lohe natuke võõras tegelane ja väidetavalt papa Kreutzwald mugandas draakoni natuke suupärasemaks Põhja konnaks, kes elab oma elu tänapäevalgi rõõmsalt edasi.”
“Andrus Kivirähk on oma loomingusse konna sisse põiminud. Kui me lähme Viimsisse, siis seal on Põhja konna trepp, meil on kuju, samanimeline ansambel,” loetles Kõivupuu. “Mind huvitavad ka sellised mütoloogilised tegelased, kes hakkavad elama oma elu, mis omakorda tähendab, et nad moel või teisel tänast inimest kõnetavad.”
Kilplased esindavad inimlikku rumalust
“Kilplased jälle esindavad inimlikku rumalust, millega me puutume kokku aegade algusest kuni tänase päevani,” ütles Kõivupuu. “Aga just see inimlik rumalus ja jonn on hästi ajatud. Kilplaste olemus võiks aeg ajalt toimida pidurina ja me võiksime mõelda, ega mina kilplaste rahva hulgast pärit ei ole.”
Vaeslaps annab inimestele lootust
“Vaeslaps on kõige heasüdamlikum ja vapram tegelane, kes oskab nirud olukorrad enda kasuks pöörata,” selgitas Kõivupuu. “Tema mõistlik käitumine ja lõputu heasoovlikkus aitab ta täbaratest olukordadest välja. Vaeslaps annab inimestele lootust, et tuleb olla nutikas, taibukas ja käituda hästi. Tema vastand on ju stereotüüpne oma tütar, kelle jaoks on kõik võimalused loodud, et maailma ja iseennast paremaks muuta ja lähedastele head teha, aga ta mängib kõik väga osavalt maha.”
“Vaeslaps oskab ka suurelt unistada,” lisas ta. “Alati võib ka kõige lootusetumas olukorras olla pisut või teinekord ka üsna palju lootust. Kõige hullem ongi kuri enesekeskne rumalus. Vaeslaps ka kuulab, mis teised talle ütlevad. Tal on palju tarku nõuandjaid, ja ta paneb neid tähele. Võõras peretütar aga otsustab kõike teha omaenese tarkusest.”
“Mida vanemaks ma saan, seda rohkem meeldib mulle muinasjutte lugeda,” ütles Kõivupuu.
Vali kõige eestlaslikum muinasjututegelane SIIN.
Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti rahvuslikud mütoloogilised tegelased jätkavad oma kõnelemist ka tänapäeva inimestele. Nende jõud, tarkus ja saladused on jätkuvalt olulised Eesti kultuuri ja identiteedi jaoks. Kaasaegsed inimesed on endiselt huvitatud nende mütoloogiliste tegelaste lugudest ja õppetundidest ning nende populaarsus on kasvamas. See näitab, kuidas Eesti ühiskond jätkab oma mineviku ja traditsioonide austamist ning kuidas mütoloogilised tegelased on endiselt olulised osad Eesti kultuurist.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus