Mõte leida õpetajate palgaraha ülikoolide arvelt pälvis rektorite hukkamõistu | Eesti

Tervist! Viimastel aastatel on õpetajate palgatasemed olnud üks olulisemaid teemasid Eesti haridussüsteemis. Hiljuti tekitas aga suurt poleemikat mõte võtta õpetajate palgaraha ülikoolide arvelt. See ettepanek pälvis tugeva vastureaktsiooni kohalike rektorite poolt, kes pidasid seda ebaõiglaseks ja kahjustavaks haridussüsteemile tervikuna. Käesolev sündmus tõstatas palju küsimusi palgaõigluse ja hariduse olulisuse kohta ning on üheks rõhutamaks vajadust leida tasakaal õpetajate ja ülikoolide vahel Eestis.

Õpetajate palgatõusu kattena välja pakutud võimalus võtta see haridus- ja teadusministeeriumi seest kõrgharidusele ja teadusele mõeldud vahenditest, oleks avalik-õiguslike ülikoolide rektorite hinnangul lubamatu.

Valitsus ei jõudnud neljapäeval kokkuleppele õpetajate palgatõusu jaoks vajaliku 10 miljoni euro leidmisel. Peaminister Kaja Kallas ütles, et raha peaks tulema haridus- ja teadusministeeriumi enda eelarvest. Haridusminister Kristina Kallas vastas, et ministeerium on juba kärpinud selleks aastaks 16 miljonit ning ainus võimalus oleks puuduv raha võtta kõrghariduse või teadus- ja arendustegevuse arvelt, mida tema aga isiklikult ei poolda.

Ka Tartu Ülikooli rektori Toomas Asseri sõnul oleks kõrghariduse ja teadustegevuse rahastuse kärpimine ebaloogiline, sest niigi pikalt alarahastatud ülikoolide tegevusele käib võlgade tasumine.

“Kummalised mõtted valitsuselt. Kõrgharidusele ja teadustegevusele mõeldud raha kärpimisega jõuaksime taas aastate tagusesse aega, kui nõudsime ülikoolidele lisarahastust,” ütles Tallinna Tehnikaülikooli rektor Tiit Land ERR-ile.

Ka Eesti Kunstiakadeemia rektor Mart Kalm oli kriitiline valitsuses välja käidud mõtte üle, õpetajate palgaraha võiks tulla ülikoolide teadustegevusest või kõrghariduse tegevustoetusest.

“Kokkulepitud asjadest ei tohi taganeda,” sõnas ta.

Juba Vihulas arutati kõrgharidusraha kärbet

See pole esimene kord, kus Reformierakonnast on tulnud signaale, et pingelise eelarve tõttu võiks kärpida kõrgharidusele mõeldud raha.

Ka mullu septembris käis Reformierakond Vihulas välja kõrghariduse lisaraha vähendamise idee, kuid ülejäänud koalitsioon sellega kaasa ei läinud. ERR kirjutas tollal, et Kaja Kallase sõnul oli arutlusel kõrgharidusele lubatud lisaraha (15 protsenti rahastuse suurendamist aastas) vähendamine. Kristina Kallase sõnul jäigi Vihulas arutelu katki seetõttu, et Eesti 200 ei olnud põhimõtteliselt vähendamisega nõus.

Kriitilised olid selle ettepaneku osas ka mõned ülikoolidega seotud reformierakondlased, näiteks Margit Sutrop ja Mario Kadastik.

Nii jäi kõrghariduse tegevustoetuseks 2024. aastal 232,3 miljonit eurot, kasv võrreldes varasemaga oli 15 protsenti. Ka teadus- ja arendustegevusse on riik jätkanud senise mahu täitmist ehk ühte protsenti SKP-st.

Kokkuvõttes on ülikoolide rektorid hukka mõistnud idee võtta õpetajate palgaraha ülikoolide arvelt. Nad toovad välja, et see kahjustaks ülikoolide õppe- ja teadustöö kvaliteeti ning tooks kaasa negatiivseid tagajärgi kogu haridussüsteemile. Samuti rõhutavad rektorid, et õpetajatele tuleb tagada õiglane palk ning leida muud viisid selle rahastamiseks, mitte aga kahjustada ülikoole. See arutelu jätkub kindlasti ka tulevikus ning on oluline leida tasakaal õpetajate õiglase palga tagamise ja ülikoolide jätkusuutlikkuse vahel.