Mis ajab põllumehi meelt avaldama? | Eesti

Eestis on põllumehed alati olnud oluline osa maaelu ning majanduse arengust. Hiljutised väljakutsed nagu kliimamuutused, turgude ebastabiilsus ja ELi toetuste muutused on pannud põllumehed muretsema oma tuleviku pärast. See on pannud neid oma muret avalikult väljendama ning otsima paremaid lahendusi nende probleemidele. Põllumehed soovivad oma häält kuuldavaks teha ning tagada, et nende elukutse jääb jätkusuutlikuks ja tulevikukindlaks.

Põllumeestele teeb muret toidu madal hind ajal, kui väetiste ja muude sisendite hinnad samas tempos ei alane. See koos rohepöördega neile peale pandud lisakohustustega on põhjused, miks põllumehed üle Euroopa meelt avaldavad.

Põllumeeste majandusseis on niru, tõdes Eesti põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot.

“Eelmine aasta jättis päris suure augu sektori tulemusse. Esimest korda olime kogu sektoriga 72 miljoni euroga kahjumis. Tõesti siis esimest korda pärast Euroopa Liiduga liitumist. See on tingitud väga halvast ilmastikust, mis eelmisel aastal oli,” selgitas Noot.

Lisaks sellele on toidu hind praegu langenud, kuid väetise, seemnete ning muude sisendite hinnad pole langenud sama kiirusega. Praegune väetisehinna langus ei aitaks ka põllumehi, kes pidid seda kõrgemate hindadega ostma. See tähendab, et põllumehed on sunnitud müüma kalli hinna eest toodetud toitu odavalt. Seetõttu ei meeldi põllumeestele, et neile pannakse praegu rohepöörde raames Euroopa Liidus uusi kohustusi õlule.

“Need meetmed on läinud väga kirjuks, keeruliseks ja lisakulusid tekitavaks ettevõtjatele. See on kaasa toonud nende sissetulekute vähenemise,” sõnas Noot.

Lisaks võivad uued kohustused tulla Eesti enda kliimaseadusest.

“Esialgsed ettepanekud, mis on tulnud meie sektorile heitmete vähendamiseks, ei ole kuidagi realistlikud. See teema on natuke kaugema perspektiiviga, aga tekitab ikka ärevust ja arusaamatust ettevõtjate seas,” rääkis põllumeeste eestkõneleja.

Noot lisas samas, et regionaal- ja põllumajandusministeerium mõistab muret.

“Selle bürokraatia ja halduskoormuse poolega on meil kokku lepitud ka tegevused. Saame mitmepoolselt kokku asutustega ja proovime lahendusi leida, et see elu põllumehele läheks natukenegi lihtsamaks.”

Lisaks plaanib Eesti taotleda põllumeestele toetust Euroopa Liidu põllumajandusreservist.

“Euroopas on olemas kriisireserv või -fond, kus liikmesriigid saavad ükskõik mis muredest tulenevalt sellist ühekordset toetust taotleda. Tavapäraselt sellega kaasneb liikmesriigi õigus ka omalt poolt raha juurde lisada sellele Euroopa Liidu poolt tulevale,” nentis Noot.

Kuid mured, mida Noot kirjeldab ei piirdu Eestiga. Sarnane seis on tegelikult paljudes Euroopa Liidu riikides ning need on ka põhjused, miks Euroopa põllumehed tänavatel meelt avaldavad.

“Tegelikult see tunnetus ettevõtjatel on, et pidevalt sul kohustusi tuleb juurde, aga see peamine eesmärk, mille nimel põllumehed vaeva näevad, on toidutootmine. See toidutootmine on kuidagi väga-väga tagaplaanile jäänud.”

Veel teeb põllumehi murelikuks toidu import Euroopa Liitu, olgu see Ukraina vili või vabakaubandusleppe läbirääkimised, mis lubaks Euroopasse tuua odavamalt Argentiina liha. Kuid Noot tõdes, et ka Euroopa Liidu juhid on põllumeeste muredest aru saamas.

“Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen on lubanud suuremat strateegilist dialoogi põllumeestega. Tegelikult on tuldud välja ka mõnede leevendusmeetmetega, mis puudutab ühist põllumajanduspoliitikat ja erinevaid nõudeid ja kohustusi. See on natuke täna ka Euroopa põllumehi rahustanud,” ütles Noot.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti põllumehed avaldavad meelt mitmete küsimuste ja probleemide tõttu, mis mõjutavad nende igapäevast elu ja tööd. Näiteks toetuste vähesus, ebapiisav riiklik tugi ja turuolukorra ebastabiilsus on vaid mõned põhjused, miks põllumehed on sunnitud oma meelt avaldama. Oluline on, et valitsus ja ühiskond kuulaksid nende muret ning leikiksid koos lahendusi, et tagada põllumajandussektori jätkusuutlikkus ja areng Eestis.