Minutiloeng: kas Eesti on õigusriik? | Ühe Minuti Loeng

Tere tulemast! Kas Eesti on õigusriik? See on küsimus, millele püüame vastust leida meie ühe minuti loengu raames. Õigusriik on oluline alus iga demokraatliku ühiskonna jaoks ning meie eesmärk on mõista, kuidas Eesti sellele ideaalile vastab. Kas meie seadused ja kohtusüsteem tagavad võrdsed õigused kõigile kodanikele? Kas meie valitsus ja õiguskaitseorganid tegutsevad õiguspäraselt ja läbipaistvalt? Need on vaid mõned küsimused, millele me püüame vastata. Ühine meiega, et avada arutelu Eesti õigusriigi staatuse üle.

Ülemaailmse säästva arengu üks eesmärke on tagada kõikidele inimestele võrdne õiguskaitse. Mis teeb riigist riigi ja kas Eesti on õigusriik, räägib Tallinna Ülikooli külalislektor Aleksander Popov.

Õigusriigi idee on allutada inimeste omavaheline kooslus reeglitele, mis on siduvad nii neile, kellele reegleid luuakse, kui ka neile, kes neid loovad. Õigusriigi eesmärk on tagada, et igapäevane elukorraldus lähtuks reeglistikust, mille täideviimine ja tagamine on teostatav selgete, arusaadavate ja kontrollitavate reeglite kaudu. Õiguskord, mis on aluseks meie omavahelisele läbimisele, peab olema tuletatav selle alamate poolt tunnustatud allikast.

Demokraatlikus riigikorralduses, mis tunnustab põhiseaduslikust kui riikluse ühte tugisammast, on õiguskord taandatav põhiseadusliku korra tagamisele. Õigusest lähtuvalt peab tegutsema nii inimene kui ka riik. Õigus õigust luua ei anna õigust seda eirata. Riik, mis ei tugine enda loodud reeglitele, vaid pelgalt nõuab nende täitmist oma alamatelt ei saa olla täisväärtuslik õigusriik. Riik, mis tunnustab õigust kui kohustust nii endale kui ka oma alamatele on seevastu õigusriigi tiitlit väärt.

Õigusloome on õigusriigis selge, täpne ja arusaadav. See lähtub rahva tahtele tuginevatest allikatest ning seab õigusi ja kohustusi nii õiguskorra loojatele kui ka selle adressaatidele. Õigusriigis mõistab õigust selleks volitatud institutsioon, kelle pädevuses on tagada ka otsuste täideviimine. Õigusmõistja peab õigust mitte ainult mõistma, vaid ka ise seda järgima, olles seeläbi eeskujuks ja õiguskorra püsimise garandiks.

Demokraatia aluseks on rahva võim, mida rahvas rakendab oma vaba tahte avaldamise kaudu. Õigusriigi toimimise aluseks on rahva tahte kaudu volitused saanud õiguskorra loojate ustavus rahva tahtele ja kehtivale õiguskorrale. Õigusriigi püsimine on iga õiguskuuleka käitumise teha. Kui me austame ja järgime oma õiguskorda, siis hoiame me seeläbi ka õigusriiki.

Kokkuvõttes võib öelda, et Eesti on õigusriik, kuid sellegipoolest on veel ruumi arenguks. Minutiloeng tõi esile nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte Eesti õigussüsteemis. Kriitika alla pandi eelkõige kohtusüsteemi aeglane toimimine ja vähene läbipaistvus. Samas on Eestis olemas palju head õiguslikku raamistikku ja stabiilne õigusriigi alus. Oluline on jätkata arutelu ja jälgida, et kõik kodanikud saaksid õiglast kohtlemist ning usaldaksid õigussüsteemi.