Minnesota saadik püüab New Hampshire’i osariigis kõigutada Bideni tooli | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Täna aset leidnud sündmus tekitab palju kõneainet – Minnesota saadik püüab New Hampshire’i osariigis kõigutada Bideni tooli. See intrigeeriv uudis paneb meid kõiki mõtlema sellele, kuidas poliitilised jõujooned ja võitlus võimupositsioonide pärast käivad kaugel meist Ameerika Ühendriikides. Loodame, et see uudis pakub põnevust ja tekitab viljakaid diskussioone meie kogukonnas. Oleme põnevil selle teema üle arutlema ja ootame huviga teie mõtteid ja arvamusi!

Teisipäeval toimuvad New Hampshire’i osariigis ka demokraatide eelvalimised ning Minnesota osariigist valitud esindajatekoja saadik Dean Phillips heitis kinda Joe Bidenile ning proovib saada ise demokraatide partei presidendikandidaadiks.

Phillips räägib, et kandideerib oma partei ametisoleva presidendi vastu, kuna tahab takistada nii Donald Trumpi naasmist Valgesse Majja. Tema sõnul on Bideni reiting madal ning Trump võib seetõttu võita presidendivalimised, vahendas The Wall Street Journal.

Phillips teeb nüüd New Hampshire’i osariigis kampaaniat ja kohtub valijatega. Ta osaleb New Hampshire’i presidendivalimiste eelvalimistel, kuid seda ei tee korralduslike vaidluste tõttu Joe Biden. 

Kummaline olukord tekkis seetõttu, et demokraatide üleriigiline komitee (DNC) tahab, et esimesed eelvalimised toimuksid Lõuna-Carolinas, mitte New Hampshire’s. 

New Hampshire’i seadused nõuavad aga, et osariigis peavad toimuma eelvalimised varem kui kõikides teistes osariikides. Seetõttu ei saanud New Hampshire’i eelvalimised DNC heakskiitu ja Biden seal ei osalegi. Seega ei lisata presidendi nime ka eelvalimiste hääletussedelile. 

Tekkinud olukorda üritab nüüd Phillipsi meeskond ära kasutada. Phillips loodab osariigis koguda ligi 20 protsenti häältest. Hiljutised küsitlused näitavad, et Phillips võib koguda ligi 28 protsenti häältest. 

Parteijuhid julgustavad nüüd aga valijaid, et nad kirjutaksid ise presidendi nime hääletussedelile. Varasemad demokraatide liidrid kogusid New Hampshire’i osariigis vähemalt 80 protsenti häältest. 

Dean Phillips järgib nüüd seetõttu senaator Eugene McCarthy eeskuju. 1968. aastal suutis McCarthy New Hampshire’i osariigi eelvalimistel peaaegu alistada toonase presidendi Lyndon B. Johnsoni. Seejärel teatas Johnson, et ei taotle teist ametiaega. Paar päeva hiljem teatas Robert F. Kennedy, et kandideerib USA presidendiks. 

Phillipsi sõnul on Biden liiga vana, et taas presidendiks saada. Tema sõnul uskus enamik demokraate, et Biden ei taotle teist ametiaega. Kui aga Biden teatas, et kandideerib taas presidendiks, siis joondusid kõik demokraatide juhid tema selja taha. 

“Nad olid liiga arad, et seda avalikult öelda, mida nad privaatselt ütlesid, et Biden ei sobi enam ametisse,” rääkis Phillips. 

Demokraatide partei pealiin süüdistab nüüd Phillipsit ebalojaalsuses ning leiab, et Minnesota saadik lõhestab erakonda. Phillips samas väidab, et partei juhtkond ei võta tema hoiatusi kuulda. 

“See pole Dean Phillips, kes andis Bidenile ajalooliselt madala reitingu. See pole Dean Phillips, kes ütleb, et ta kaotab igas võtmeosariigis. 70 protsenti ameeriklastest ei taha ei Bidenit ega Trumpi. On absurdne väita, et mina olen selles süüdi,” rääkis Phillips. 

Kokkuvõtteks võib öelda, et Minnesota saadiku tegevus New Hampshire’i osariigis näitab, kui oluline roll võib olla üksikul poliitikul USA presidendivalimiste protsessis. Saadiku püüdlused kõigutada Bideni positsiooni näitavad, et poliitiline võitlus on jätkuvalt äge ja et demokraatlikus süsteemis on alati võimalik üllatuslikke pöördeid. See juhtum paneb mõtlema poliitilise mõju ulatusele ja sellele, kuidas üksikud poliitikud saavad mõjutada suuremaid protsesse. Eesti jaoks on oluline jälgida, kuidas see olukord areneb, kuna USA poliitika mõjutab ka meie elu.