Ministeerium: Eesti vajab energiasalvestuse võimalusi | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Ministeeriumi viimaste aruannete kohaselt on Eesti vajadus energiasalvestuse võimaluste järele üha kasvamas. See on kriitiline samm säästva tuleviku suunas ning kaasaegse energia infrastruktuuri arendamiseks. Energiasalvestuse võimalused aitavad tagada stabiilse elektrivarustuse ning kaitsta meid kliimamuutuste eest. See teema on põnev ja oluline mitte ainult Eesti, vaid kogu maailma jaoks. Uurime lähemalt, kuidas Eesti kavatseb sellele väljakutsele vastu astuda ja kuidas see võib mõjutada meie tulevikku.

Kliimaministeerium julgustab Eestis energiasalvestuse võimalusi looma, sest see toetaks taastuvenergia osakaalu suurendamist ja aitaks ühtlasi tarbijate jaoks tasandada elektrihinna tippe.

Eesti on seadnud eesmärgiks, et 2030. aastaks tuleks kogu meile vajalik elekter taastuvatest energiaallikatest. Taastuvenergia on aga ettearvamatu. Elektrisüsteemi ja elektrihindade stabiilsuse tagamiseks oleks vaja elektri salvestamise võimalusi.

“Sobiv näide on üle-eelmisest aastast, kui elektri hind käis ka 4000 euro juures megavatt-tunni eest. Salvestuse võlu seisnebki selles, et sellel ajal, kui puhub palju tuult ja paistab palju päikest ning elektrituruhinnad on soodsad, on võimalik salvestusega elektrienergia n-ö taskusse ära panna ja võtta sealt taskust välja olukorras, kus päike ei paista ja tuul ei puhu. Ehk siis, kui hinnad kõrgeks tõusevad,” selgitas kliimaministeeriumi energeetikaosakonna juhtaja Rein Vaks.

Kliimaministeerium on kokku kutsunud taastuvenergia arendajad, rahastajad, ülikoolide esindajad, et arutada, kuidas julgustada Eestis energiasalvestuse võimalusi looma.

“See on äärmiselt kallis investeering ja see on ka põhjus, miks meil praegu ei ole eriti palju salvestusprojekte turule tulnud,” tõdes Vaks.

Eestile sobivate motivatsioonilahenduste otsimisel vaadatakse ka teiste riikide kogemust. Rein Vaksi sõnul rakendatakse näiteks mõnel pool võrgutasu ainult sellele elektrile, mis jääb salvestisse.

“Praegune regulatsioon on selline, et kogu salvestatud elektrienergia eest peab võrgutasu täies ulatuses maksma, kuigi sellest salvestusest antakse tõenäoliselt võrku üle 90 protsendi sellest salvestatud energiast tagasi.”

Osaühingul Energiasalv on olemas projekt vesisalvesti rajamiseks Paldiskisse. Energiasalve äriarenduse juht Mario Vee ütles, et projekti elluviimiseks on vaja tulukindlust, sest praegu pole teada, missugune on energiaturg aastal 2030, kui jaam peaks valmima.

“Üks võimalus on see, et paneme taastuvenergia ja salvestuse pead kokku ning lepime võib-olla ka mõne tarbijaga kokku, kuidas tagada tulukindlus, et ühest küljest tarbijal oleks stabiilselt soodsa hinnaga taastuvelekter saadaval ja teisest küljest oleks arendajatel tulukindlust,” rääkis Vee.

Paraku ei ole aga Eestis kuigi palju neid piisavalt suuri tarbijaid ja seetõttu on see variant pigem Eesti tingimustes ebatõenäoline.

“Ja teine variant on minna seda teed pidi, mida nüüd siin lähiajal on teinud näiteks Itaalia ja Prantsusmaa: riik tagab salvestitele teatud tulu ja selle eest ootab, et salvestid võimaldaksid tarbijale madalamat elektrihinda ja panustaksid ka varustuskindluse tagamisse,” kirjeldas Vee.

See, missugune variant Eestile sobib, ongi vaja nüüd välja mõelda.

Mario Vee sõnul võib see olla näiteks rahaline garantii fikseeritud tasu näol, kuid seal on ka palju muid võimalusi.

“Näiteks Inglismaa mudel on selline, et jaam lepib kokku, kui palju ta peab teenima. Kui ta teenib sellest vähem, siis katab puuduoleva osa riik ja vastupidi, kui jaam teenib rohkem, siis annab salvesti omanik ülejääva osariigile tagasi. Meetodeid, kuidas seda tulugarantiid tagada, on erinevaid.”

Selleks, et nii vesisalvesti kui ka muud võimalikud salvestid 2030. aastaks valmis saada, tuleks otsused teha selle aasta jooksu, lisas Mario Vee. Ka Rein Vaks toonitab, et otsusega on kiire.

“Tuuleenergeetika arendab ennast praegu väga-väga kiiresti, ka päikeseenergeetika on väga tugevasti käima läinud. Praegu suudame päikesega juba katta suvised hinnatipud, tarbimistipud ja mõnel väga päikesepaistelisel päeval või nädalal suudame isegi kogu oma tarbimise päikeseenergiast ära katta. Mida rohkem me sellel ajal suudame salvestada, seda soodsam ja seda mõistlikum ka lõpptarbijale. Mida rutem salvestus turule tuleb, seda parem,” ütles Vaks.

In conclusion, the Estonian Ministry of Economic Affairs and Communications has identified the need for energy storage solutions in Estonia to improve the efficiency and reliability of the country’s energy supply. With the increasing demand for renewable energy sources, such as wind and solar power, the implementation of effective energy storage options will be crucial for balancing the intermittent nature of these sources. By investing in energy storage technologies, Estonia can ensure a more stable and sustainable energy infrastructure for the future, ultimately contributing to the country’s energy security and environmental sustainability.