Mida tähendavad Prantsusmaa valimistulemused Le Peni, Macroni ja Melenchoni jaoks | Välismaa

Prantsusmaa valimised on lõppenud, aga nende mõju on tundmatus. Marine Le Peni, Emmanuel Macroni ja Eric Zemmouri tulemused muutvad Euroopa poliitilist maastikku. Le Peni edukas jooksu tulevikku mõjutab, Macroni võidu tagasiside ja Zemmouri rolli kaalutlemine on oluline.

Kuidas need tulemused mõjutavad Eestit ja Eesti välispoliitikat? Miks see peaks meid huvitama?

Lävepaku küsitlustest on nüüdseks selgunud, et absoluutne enamus on Marine Le Peni Rahvuslikul Liidul (RN) käeulatuses. See sunniks Prantsusmaa presidenti Emmanuel Macroni määrama Prantsusmaa kaasaegse ajaloo esimese demokraatlikult valitud parempopulistliku valitsuse.

Kuid nagu Le Pen pühapäeval ütles, pole tema partei jaoks veel midagi võidetud.

Kes teise vooru pääseb, on veel ebaselge. See sõltub sellest, kuidas iga partei käitub võimaliku paremäärmusliku võiduga silmitsi seistes.

Marine Le Peni Rahvuslik Liit sai valimiste esimeses voorus oma tugevaima tulemuse seni.

On tõenäoline, et nad võidavad kümneid kohti juba enne teise vooru tulemuste lõplikku arvestamist, sealhulgas Marine Le Pen, kes kindlustas oma koha rohkem kui 50 protsendi häältega oma kodupiirkonnas Henin-Beaumontis Põhja-Prantsusmaal.

Tema õde, Marie-Caroline Le Pen, saavutas esimese koha Sarthe läänepiirkonnas, mis oli kunagi traditsiooniliste tsentristlike kandidaatide kants.

“Prantsuse rahvas on ühemõtteliselt näidanud oma tahet pöörata uus lehekülg, pärast seitse aastat väldanud hävitavat võimu,” ütles Marine Le Pen oma valimisõhtu kõnes, püüdes mobiliseerida oma valijaid enne teist vooru. “Kuid midagi pole võidetud. Teine voor on otsustav.”

Le Penil pole kiiret. Ükskõik, kas tema partei võidab 7. juuli valimiste teise vooru või mitte, on ta heas positsioonis, et juhtida oma parteid 2027. aasta presidendivalimistel.

Rahvusliku Liidu president Jordan Bardella, kes loodab saada peaministriks, kui tema partei pühapäeval võidab, ei kritiseerinud oma kõnes Macroni. Selle asemel ründas ta vasakpoolseid, kes tulid kogu riigis teiseks.

Bardella ütles, et Uus Rahvarinne oleks eksistentsiaalne oht prantsuse rahvale ja süüdistas neid politseilt relvade ära võtmises, Prantsusmaa piiride avamises migrantidele ning moraalsete piiride puudumises. “On aeg anda võim juhtidele, kes teid mõistavad, kes teist hoolivad,” ütles ta.

Õhtu suurim kaotaja näib olevat Macron ja tema liitlased. Märkimisväärselt mõlemast rivaalist maha jääv tsentristlik koalitsioon kaotab tõenäoliselt kümneid kohti, mida ta praegu Rahvuskogus omab ning uue valitsuskoalitsiooni moodustamise väljavaated on väikesed. Varased hinnangud näitasid, et tsentristid oli elimineeritud peaaegu pooltes kõikidest ringkondadest.

Macroni otsus korraldada erakorralised valimised pärast tema partei kehva tulemust Euroopa Parlamendi valimistel eelmisel kuul üllatas isegi tema oma võitluskaaslasi. Võtmetähtsusega liitlased, sealhulgas majandusminister Bruno Le Maire ja endine peaminister Edouard Philippe, kritiseerisid avalikult presidendi sammu.

Paljud tsentristliku bänneri all kandideerivad kandidaadid keeldusid oma valimisplakatitele Macroni nägu panemast, kartes, et see võib nende valimise võimalusi piirata.

President jättis peaminister Gabriel Attali ülesandeks pühapäeva õhtul kaamerate ette astuda.

Attal, keda kunagi peeti Prantsuse poliitika tõusvaks täheks, tunnistas, et ta jäeti välja Macroni äkilisest otsusest korraldada erakorralised valimised – ja nüüd on ta avalikult läbi kukkunud. Lisaks oli tal pühapäeval keeruline ülesanne edastada tsentristide mõneti ebamäärane seisukoht enne teist vooru.

Prantsuse süsteemis pääseb teise vooru iga kandidaat, kes saab oma ringkonnas rohkem kui 12,5 protsenti registreeritud valijatest. Ajalooliselt kõrge valimisaktiivsuse tõttu võib sadades ringkondades tulla teises voorus kolmikvõistlused. Enamikul juhtudel ühe kandidaadiga igast suuremast koalitsioonist ja sageli Rahvusliku Liidu kandidaadiga esikohal.

See tähendab, et kolmanda koha kandidaadid, kes soovivad vältida Rahvusliku Liidu võitu, võivad olla sunnitud võistlusest loobuma ja toetama kandidaati, kes on paremas positsioonis, et parempopuliste võita.

Attal ütles, et “ükski hääl ei tohi minna Rahvuslikule Liidule”, kuid lubas tagasi astuda ainult vabariikliku kandidaadi kasuks.

Tähendus: mitte ükski neist radikaalsetest vasakpoolsetest.

Prantsusmaa vasakpoolsete liit, mis koosneb parteist Alistumatu Prantsusmaa (LFI), rohelistest ja sotsialistidest, saavutas tugeva tulemuse 28,1 protsendi häältega, kuid sellel on vähe võimalusi töövõimelise enamuse saavutamiseks.

Liit, mida nimetatakse uueks rahvarindeks, on 2022. aasta Nupes’i liidu uuendatud versioon, mille algatas vasakpoolne Jean-Luc Melenchon.

Melenchoni kritiseerisid kampaania ajal tugevalt mõned tema tsentristlikumad liitlased, kuna ta ei olnud nõus tagasi astuma pärast sotsialistide toetatud kandidaadi Raphael Glucksmanni edukat kampaaniat Euroopa valimistel, mis andis rohkem kaalu mõõdukale vasakpoolsusele.

Nüüd käib võitlus juhtpositsiooni pärast tema koalitsioonis, kus tõusvad vasakpoolsed tegelased, nagu Francois Ruffin, ihkavad tippkohta.

Prantsusmaa valimistulemused on kriitilised ka Eestis. Le Peni suurenenud populaarsus näitab Euroopa konservatiivsete jõudude tugevnemist ja näitab, et populism on endiselt potentsiaalne jõud. Macroni väike võit on oluline, kuid viibib ta isegi üheksandat aastat valitseva Euroopa Liidu liikmena, tuleb ta tagada reformid, et vastata rahva muutuvatele vajadustele ja võita üle konservatiivse hääle. Melenchon on samuti olulise rolli saanud ja tema tulevik on valimiste tulemuste jaoks oluline.