Merike Kurisoo: Tallinn oli 16. sajandi alguses oluline kunstivahendaja | Muuseumid

Tere tulemast Tallinna muuseumidesse! Astuge sisse minevikku ja avastage Merike Kurisoo, 16. sajandi alguse oluline kunstivahendaja. Kurisoo oli võimas kaupmees ja kunstikollektsionäär, kes mängis olulist rolli kunsti vahendamisel Tallinna ja ülejäänud Euroopa vahel. Tema kirev kollektsioon toimis olulise kunsti inspiratsiooniallikana tolleaegsetele kunstnikele ning tema mõju ulatus ka kaasaegse kunsti vahendamiseni. Avastage Kurisoo elu ja tema kogutud aarded, mis pakuvad unikaalset sissevaadet 16. sajandi kunstimaailma.

Aasta muuseumiauhindade ehk Muuseumirottide jagamisel veebruari alguses pälvis Eesti Kunstimuuseumi Niguliste muuseum aasta teadusürituse auhinna Michel Sittowi näituse ja teadusürituste sarja “Michel Sittow põhjas?” eest, mis tõi päevavalgele palju uusi avastusi.

“Sittow ju sündis Tallinnas ja ka suri siin ning 15 aastat tegutses siinsamas meistrina, tal oli ka oma töökoda. See tõstatas küsimuse, et mida ta tegi siin 15 aastat? Meil on küll kirjalikud allikad, mis kõnelevad sellest, aga kas sellest on ka füüsilisi materiaalseid jälgi?” tutvustas Merike Kurisoo uurimise tagamaid.

“On üksikuid teoseid, mida on juba varem seotud Sittowi nimega siinsamas põhjas, sealt tuli ka meie projekti nimi, kui me alustasime seda koostöös rootslastega, sest just Põhja-Rootsis on Bollnäsi kirikus üks altarisein, mis on omistatud talle küsimärgiga juba varem. Tema teoseid uurides me jõudsime palju laiemale väljale. Mitte ainult Sittow ei tekitanud meis uudishimu, vaid üldse temaaegne Tallinn ja teised väga kõrgetasemelised rahvusvahelised meistrid, kellega ta koos töötas,” rääkis kunstiteadlane.

“Tallinna võlu on, et see on väga väike linn. Kui vaadata kirjalikke allikaid, siis nad olid omavahel sõbrad, töötasid koos. See taust on väga huvitav,” sõnas Kurisoo.

“Neid jälgi ajades me tegelikult võime öelda, et Tallinn oli 16. sajandi alguses väga oluline kunsti vahendaja ja ka kunsti looja kogu Läänemereruumis. Uurimistöö pani meid vaatama hoopis teisiti seda hiliskeskaegset kunsti siin üleval põhjas. Kui me oleme seni Eesti keskaegset kunstipärandit vaadanud kui mujal loodut ja siia toodut, siis ma julgen küll öelda, et esmakordselt pöörasime küsimuse teistpidi,” sõnas Kurisoo.

“Siin tegutsesid väga head ja kõrgetasemelised meistrid ja see on andnud Soome, Läti, Rootsi kunstiajaloolastele ka täiesti uue uurimis- või vaatenurga,” sõnas ta.

Bollnäsi kirikust leitud retaabel on Kurisoo sõnul nüüdseks kindlusega talle omistatud. Küll ei töötanud kunstnik selle kallal üksi. “See on töökoja töö. Peale Michel Sittowi nime me ikkagi julgeme seda siduda ka väga põnevate skulptoritega, kelle jälgi on samamoodi siinsamas Tallinnas, aga ka Lätis.”

In conclusion, Merike Kurisoo’s research sheds light on the significant role Tallinn played as a hub for art in the early 16th century. Her work highlights the city’s importance as a center for art exchange and dissemination, and the impact it had on the development of artistic movements in the region. Through her research, we gain a deeper understanding of Tallinn’s cultural significance and its contribution to the artistic landscape of the time. This knowledge can also provide valuable insights for the preservation and promotion of Estonia’s rich art history.