Meri uhtus Tallinnas randa suure koguse palke | Eesti

Tallinna rannajoont on tavapäraselt õigustatult peetud oma unikaalseks merepanoraamiks. Kuid viimasel ajal on linnas üha sagedamini leitud randadesse uhtunud puid. See fenomen on tekitanud palju küsimusi ja pole mitte ainult kohalikke elanikke, vaid ka linnakülalisi hämmastanud. Kas tegemist võib olla loodusnähtusega või on siin taga hoopis midagi muud? Lugege edasi, et teada saada, mis võiks olla põhjuseks, et Tallinnas randa on uhtunud suurel hulgal puid.

Tallinnas Kakumäe rannas avastati, et meri on uhtunud randa suures koguses palke. Palgid on pärit Portugali kaubalaevalt, mis kaotas osa lastist, kui oli teel Pärnust Kotka sadamasse. Mis randa uhutud palkidest edasi saab, ei ole praegu veel selge.

Reede hommikul avastas Kakumäe randa koeraga jalutama tulnud mees, et rand on palke täis. Suurem osa neist on kalda ääres, kuid osa hulbivad eemal vees.

“Ju nad siis tormiga mõne laeva pealt maha on uhutud. Kogus ütleb, et see ei ole väike kogus, vaid see on ikka pool laevatäit, mis siia merre on tulnud,” lausus palgid avastanud Kakumäe elanik Valdur Lahtvee.  

Lahtvee, kes andis oma leiust teada ka riigiinfo telefonile, ei eksinud. Kaldal umbes kilomeetri pikkusel alal pikutavad palgid on pärit Portugali lipu all sõitvalt laevalt Livland, mis kaotas osa lastist 4. jaanuaril Naissaare lähedal, kui oli teel Pärnust Kotkasse.

“Tuul oli idast kuni 20 meetrit sekundis ja seetõttu nende palkide edasine suund oli suhteliselt määratlemata. Ilmselt kas kinnitus läks katki või ei olnud korralikult kinnitatud, seda täpselt ei tea;” ütles transpordiameti laevaliikluse juht Are Piel.

Pieli sõnul kaotas laev merre umbes 800 kuupmeetrit puitu. Selline kogus mahuks ära umbes 15 kuni 20 metsaveoautosse.

Need palgid, mis olid merel ja segasid laevaliiklust, viis oma tehnikaga ära riigilaevastik ja selliseid palke toodi merelt ära umbes 20.

Palkidega, mis vedelevad nüüd Kakumäe ranna kaldal, tuleb edasi tegelda Tallinnal, kellel on aga esmalt vaja teada, kas kauba omanikul on huvi palgid kaldalt ära viia või mitte. Sellest sõltub, mis saab palkidest edasi.

“Kuna tegemist pole jäätmete ega haakrikuga, vaid hoopis kaubaga ja mille omanik on teada, siis me ei rutta selle kauba kokkukoristamisega, vaid esimene samm on meil kontakteeruda kauba omanikuga,” lausus Tallinna keskkonnameti looduskaitse juhtivspetsialist Meelis Uustal.

“Kui neil see huvi puudub, siis tõenäoliselt saabki seda käsitleda haakrikuna ja kohalikud elanikud võivad samuti aidata kaasa selle kokkukogumisel. Aga praegu on veel väga vara seda öelda. Kui saame teada, mis on kaubaomaniku plaanid, siis saame edasi tegutseda juba,” lausus Uustal.

Seega jäävad kaldale uhutud palgid ilmselt veel mõneks ajaks randa oma saatust ootama.  

Kokkuvõttes on meri uhtunud Tallinna randa suure koguse palke, mis on tekitanud muret keskkonnaohutuse ja rannikualade puhtuse pärast. Oluline on leida lahendus sellele probleemile, et tagada rannikualade säilimine ja kaitsta loodust. Lisaks on oluline jälgida ja reguleerida metsaraie tegevust, et vältida selliseid juhtumeid tulevikus. Keskkonnateadlikkuse tõstmine ja rohelise mõtteviisi propageerimine on samuti oluline, et hoida Eesti looduskeskkonda puhtana ja tervena.