Märtsis ilmub taevasse Everestist suurem kuradikomeet | Universum

Tere tulemast Eestisse! Märtsis võime taevas näha midagi enneolematut – komeeti, mis on suurem kui maailmakuulus Everest! See kuradikomeet lubab meile taevast imetleda midagi erakordset ja unikaalset. Universumi saladused avanevad meie silmade ees ning pakuvad meile võimalust tunnetada kosmilist ilu ja suursugusust. Ärge jätke seda imelist fenomeni ilma ja tulge selle ajaloolise hetke tunnistajaks!

Mount Everestist suurem komeet võib muutuda palja silmaga nähtavaks juba lähinädalatel. Päikesele kõige lähemale ehk periheelioni peaks see jõudma 21. aprilliks.

Jäine taevakeha on Halley-tüüpi komeet. See tähendab, et Maa lähedalt möödub see korra või parimal juhul kaks ühe inimea jooksul. 12/Pons-Brooksi nime kandeval komeedil kulubki Päikese ümber tiiru tegemiseks 71,3 aastat, vahendab The Guardian.

Mõne allika järgi võisid inimesed 12/Pons-Brooksi esmakordselt märgata juba 14. sajandil. Poole oma nimest sai taevakeha aga Prantsuse astronoomi Jean-Louis Ponsi järgi, kes avastas selle ametlikult 1812. aastal. Teise poole nimest võlgneb komeet Briti-Ameerika astronoom William Robert Brooksile, kes nägi seda külalise järgmisel möödumisel 1883. aastal. 

Oletatavasti on 12/Pons-Brooksi tuuma läbimõõt umbes 30 kilomeetrit. Taevakeha liigitatakse krüovulkaaniliseks komeediks. See tähendab, et päikesekiirguse tugevnedes korral tekib komeedi sees rõhk, mille tagajärjel purskab see korraga välja nii tolmu, gaase kui ka jääd. 

Mullu toimuski 20. juulil komeedil üks taoline purse, mille tagajärjel muutus 12/Pons-Brooks ajutiselt sada korda eredamaks. Kuna purske mõjul tekkis taevakeha ümber sarvi meenutav valguskuma, sai see lisanimeks kuradikomeet. Vahepeal on see pursanud veel 5. oktoobril, 1. ja 14. novembril, 14. detsembril ja 18. jaanuaril.

Tänavu on komeeti ja selle rohekat kuma juba öötaevas märgatud. Astronoomide sõnul muutub külaline tulevate nädalatega aga veel eredamaks. Warwicki Ülikooli astrofüüsiku Paul Stromi sõnul peaks 12/Pons-Brooks saavutama 4,5-pallise magnituudi ehk seda peaks olema näha ka Eestis suurematest linnadest välja sõites öötaevas näha.

Stromi sõnul liigub komeet Andromeeda tähtkujust Kalade tähtkuju suunas. Oma teekonnal möödub 12/Pons-Brooks eredatest tähtedest, mida abiks võttes on mõnel ööl kergem märgata. Näiteks möödub komeet 31. märtsil eredast Hamali-nimelisest tähest vaid 0,5 kraadi kauguselt.

Kuningliku astronoomiaseltsi tegevdirektor Robert Massey jääb samas komeedi nähtavuse suhtes umbusklikuks. Isegi kui see muutub eredamaks, oleks seda Massey sõnul palja silmaga endiselt raske näha. Küll aga oleks tema hinnangul abi näiteks väikestest teleskoopidest või heast binoklist ja tähistaeva kaardirakendusest telefonis.

Kõige paremini näeb komeeti praegu põhjapoolkeral. Massey soovitab huvilistel selle silmamiseks minna pilvitul õhtul õue ja vaadata videviku lõppedes lääne ja loode suunas taevasse. Võimalusel tasuks vältida nii udu, kuuvalgust kui ka valgusreostust.

Muu hulgas kuuluvad Halley-tüüpi komeetide hulka ka 13P/Olbers, 23P/Brosen-Metcalf ja kõige kuulsam omataoline, 1P/Halley. Number komeedi nimes tähistab selle orbiidiläbimise perioodi välja arvutamise järjekorda. Kuna kuradikomeet oli kaheteistkümnes, mille kohta selline info teada saadi, kannab see nüüd nime 12P/Pons-Brooks.

Jaapani Riikliku astronoomilise observatooriumi orbiidiekspert Hiroshi Kinoshita on välja arvutanud, et järgmisel korral ilmub komeet Maa vaatevälja 2095. aastal. Periheelionisse peaks see jõudma sama aasta 10. augustil.

In conclusion, the appearance of a devil comet larger than Everest in the Estonian sky in March is a spectacular and rare event that captures the imagination and wonder of all who witness it. With its mysterious and ominous presence, it serves as a reminder of the vastness and beauty of the universe that surrounds us. It is a testament to the fact that there are still many secrets and surprises waiting to be discovered in the depths of space, inspiring a sense of awe and curiosity in all who gaze up at the night sky.