Mart Undrest: arvestagem tuuleparkide rajamisel ka nende mõjuga kalandusele | Arvamus

Tere tulemast, härrased ja prouad! Täna räägime me olulisest teemast – tuuleparkide rajamisest ning nende mõjust kalandusele. Mart Undrest on mees, kes on pühendunud selle teema uurimisele ja arvestamisele. Tema arvamus on oluline, sest tuulepargid mõjutavad otseselt meie kalurite elu ja elatusallikat. Kuidas saab tagada, et tuuleparkide rajamine ei kahjusta meie kalandust? Mart Undrestil on sellele küsimusele vastus. Olge valmis avastama tema põnevaid mõtteid ja arvamusi sellest olulisest teemast!

Eestis kehtestatud merealade planeeringud näevad ette kolm sobivat ala meretuuleparkide arendamiseks, need asuvad Liivi lahes, Saaremaast lääne pool ning Hiiumaast põhja suunas. Praktiliste arendusplaanidega on kõige kaugemale jõutud Liivi lahes, kus on arendamisel mitmeid tuuleparke, millest kaks Kihnu saarele lähimat liiguvad realiseerumise suunas eriti jõudsas tempos. Esimesed tuulepargid on plaanis võrku ühendada hiljemalt 2030. aastaks.

Tuuleenergeetika intensiivse arendamise plaanid mõjutavad just Liivi lahes kalureid enim. Kui teistes piirkondades on võimalik kalapüügiga osaliselt ka mujale liikuda, siis Liivi lahes uusi sobivaid kalapüügialasid praktiliselt ei ole ja kavandatud tuulepargialad kattuvad kalastuspiirkondadega enam kui 90 protsenti.

Liivi lahe meretuulepargid vähendavad kalapüügialasid poole võrra

Traalipüüki saab kalapüügilaevadega teha meresügavusel, mis on vähemalt 20 meetrit. Siiski ei tähenda see, et kõik sellised alad automaatselt kalapüügiks sobiksid. Püüdmiseks tuleb arvestada, kus kala paikneb, liigub ja toitub, samuti mõjutab püügivõimalusi talvine jääkate. Kui vaadelda tegelikkuses traalpüügiks sobilikke alasid Liivi lahes, võtavad planeeritud meretuulepargid neist ära ligikaudu poole. Lisaks on jäetud võimalus vajadusel tuuleparkide jaoks alates 2027. aastast käiku lasta niinimetatud reservalad, kus traaliga kalapüügiks on parimad tingimused.

Võib küsida, kas traalida oleks võimalik ka tuulikute vahel. Täpne vastus vajaks põhjalikumat analüüsi ja teaduslikku vaadet. Praegu ei ole meile teadaolevalt suuremahulisem traalpüük enamikes maailma tuuleparkides lubatud, nagu ka näiteks Läänemeres paiknevates tuuleparkides Saksamaa ja Taani rannikul. Tuulikute vahel traalimine ei ole kindlasti ohutu tugevama tuulega, samuti kehtestavad tuulepargid ise ohutusest tulenevaid piiranguid. Seetõttu näeb seadusloome ja praktika ette, et tuulepargis navigeerimist ja kalapüüki ei toimu.

Täiesti omaette küsimus on muidugi see, kas midagi oleks vetest ka tulevikus püüda. See, millist mõju võib tuuleparkide ehitus ja opereerimine avaldada konkreetsetele kalaliikidele Läänemerel ja Liivi lahes, on uuringuandmete puudumise tõttu veel selgusetu.

Hinnata tuleb arenduste kumulatiivset mõju

Uuringuid tuuleparkide mõjust kaladele on maailmas, sealhulgas Euroopas, mõistagi tehtud. Tulemused näitavad, et osale liikidest sobivad tuulikud paremini, osale halvemini. Mõju sõltub suurel määral konkreetsest keskkonnast ja kalaliigist ning teistes tingimustes tehtud uuringuid ei ole võimalik üks ühele üle kanda.

Samuti on keeruline hinnata mitmete asjaolude koosmõju: näiteks ei ole selgust, kui palju tingis räimepopulatsiooni kadumise Saksamaa rannikul ja Taani väinades merevee temperatuuri tõus, kui palju gaasitrassi ja sildade ehitus või just tuuleparkide rajamine.

Eesti rahvuskala räim on üks tundlikuma kuulmisega kaladest, kes kuuleb tuulepargi müra tõenäoliselt kümne kilomeetri kauguselt. Kindlasti on oluline hinnata tuuleparkide potentsiaalset mõju nii meie räimele, kilule kui ka teistele kalaliikidele.

Uurida tuleb, kuidas tuulepargid – alates nende ehitamisel tekkivast mürast ja merepõhjas liikuma pandud setetest ning lõpetades keerlevate tuulikulabade või merealuste kaablitega – mõjutavad meie kalade rännet, sigimisedukust ja arvukust. On hea meel, et kliimaministeerium on tellinud uuringu, mille käigus selgitatakse tuulikute müra mõju räimele Eesti rannikumeres.

Tulemuste selgumine võtab aga aega ning keskkonnamõjude kõrval ei saa tähelepanuta jätta teisigi aspekte. Isegi kui peaks selguma, et meie kalad tuuleparkidega kohanevad, ei ole sellest ühiskonnale praegusega sarnast väärtust, kui arendused haaravad enda alla väga suure osa kalastamiseks sobivaid alasid.

“Looduskeskkonna kõrval tuleb tagajärgede hindamisel kindlasti arvesse võtta ka sotsiaalmajanduslikke tegureid.”

Kalanduse juurde kuulub pikk ajalugu ja rannaäärsete eestlaste kalurirahva identiteet. Lisaks sõltuvad rannaäärsetes piirkondades kalandusest ka turismi- ja toitlustussektor. Täistööajaga töötab Eestis kalanduses, vesiviljeluses ja kalatöötlemissektoris peaaegu 2000 inimest. See on majandusharu ja osa meie olemusest, mille hääbumist me ei või vaikides pealt vaadata. Looduskeskkonna kõrval tuleb tagajärgede hindamisel kindlasti arvesse võtta ka sotsiaalmajanduslikke tegureid.

Kõiki neid aspekte saaksimegi samm-sammult selgitada, kui ei peaks taastuvenergia eesmärkide saavutamiseks tormama. Riigikontrolli sõnul on kliimaministeerium väljendanud seisukohta, et taastuvenergia eesmärgi saavutamiseks tuleks esmalt kasutada ära võimalused tuuleenergia tootmiseks maismaal. See annaks rohkem aega ettevalmistuseks oluliselt kulukamate ja kaalukamate investeeringute tegemisel, nagu seda on meretuulepargid.

Näeme, et kindlasti vajame erinevate arenduste kumulatiivse mõju analüüsi. Uuritakse alade mõju eraldivõetuna, kuid tervikuna ei oska keegi täpselt hinnata, millised tagajärjed kaasnevad muudatusega, kui praegu ei ole Liivi lahes ühtegi tuulikut ja aastate pärast töötab korraga näiteks neli tuuleparki.

Kuigi planeerimisseadus näeb igale järgmisele arendajale ette ka eelneva mõju hindamise, tekib küsimus, kuidas saab seda piisava põhjalikkusega läbi viia, kui arendusi ja nende keskkonnamõjude hindamisi tehakse suhteliselt samal ajal.

Vähemalt Liivi lahes, mis puudutab suuremat hulka arendusi, on kumulatiivse mõju hinnang äärmiselt vajalik. Ka Tartu Ülikooli ihtüoloogia ja kalanduse kaasprofessor Mehis Rohtla on juhtinud tähelepanu, et kui kõik praegused arendused enam-vähem ühel ajal realiseeruksid, ei oleks võimalust vigadest õppimiseks ja teiste arenduste korrigeerimiseks.

Kaalukad otsused vajavad rohkem teadmist

On tõsi, et päris kõik praegu Liivi lahte planeeritud meretuulepargid ei pruugi realiseeruda, kuid tõenäoline on seegi, et siis võivad nende asemele kerkida uued.

Kõige murettekitavam on kaluritele reservaladeks nimetatud piirkondade saatus, mis seal asuvate intensiivsemate püügialade tõttu mõjutavad sektori jätkusuutlikkust enim. Kindlust, mis saab praegu tuuleparkide arendamiseks reservi arvatud aladest pärast 2026. aastat, kaluritel ei ole. Küll aga on ilmne, et kalastamise lõpetamine neil aladel tähendaks kalapüügile kui Eestis pikaajalise traditsiooniga majandusharule juba tõeliselt kriitilisi tagajärgi.

Ajaga tuleb muidugi kaasas käia ning otsida lahendusi uue ja traditsioonilise koostoimimiseks ja selleks on kalurite liit ka igati valmis. Ent kui uuringuid ja teadmist on veel vähe, siis sünnivad ka kompromissid ebaselgetel alustel ja kiirustamisel võivad olla väga tõsised tagajärjed.

Käimasolevad uuringud ei anna meile vastust tuuleparkide intensiivse arendamise kumuleeruva ja pikaajalise mõju kohta, aga see tuleks aga kindlasti välja selgitada. Kalurite liidu poolt kutsun üles mitte tegema kaalukaid otsuseid lootustele ja eeldustele rajandes ning arvestama kõigi osapooltega.

Kokkuvõttes on Mart Undresti arvamus tuuleparkide rajamise mõju kohta kalandusele oluline ja kaalukas. Tema nägemus, et tuuleparkide mõju kaladele ja kaluritele tuleb põhjalikult läbi kaaluda, on oluline samm säästva arengu suunas. Arvestades Eesti merealade rikkust ja kalapüügi olulisust kohalikule majandusele, tuleb tuuleparkide asupaikade valikul ja rajamisel arvestada ka kalandusega. Selleks on vaja põhjalikke uuringuid ja konsultatsioone kalandusvaldkonna ekspertidega, et tagada nii tuuleparkide kui ka kalanduse jätkusuutlik areng Eestis.