Maksutulu kasv aeglustus mais 3,9 protsendile | Majandus

“Estonia’s economy is facing a crucial juncture as the country’s growth rate slows down to a mere 3.9%. This significant decline is a stark reminder of the challenges that lie ahead for the nation’s policymakers. Despite being one of the most digitally advanced countries in the world, Estonia’s economy is not immune to the global economic downturn. As the country’s GDP growth rate slows, it’s essential to address the underlying issues and implement effective solutions to stimulate growth and ensure a bright future for Estonia’s economy. The fate of the nation’s prosperity hangs in the balance.”

Mais laekus maksuametile 1,13 miljardit eurot maksutulu, mis tähendab, et 2023. aasta sama kuuga võrreldes aeglustus maksulaekumise kasv 3,9 protsendile.

Viie kuu eelarve täitmine ületab prognoosi, samas eelarve täitmise tempo jääb mõnevõrra alla möödunud aastale, teatas rahandusministeerium.

Maksutulu oli mais enim mõjutatud juriidilise isiku tulumaksu ja aktsiiside eelmisest aastast madalamast tasumisest, selgitas ministeeriumi teates selle fiskaalpoliitika osakonna analüütik Merliin Laos.

Palgafondi kasv kiirenes mais 6,6 protsendini, töökohtade arv oli aga väikeses languses. See kiirendas sotsiaalmaksu tasumise kasvu.

“Palgafondi kasvu vedas mais tervishoid vaatamata eelmise aasta kõrgemale võrdlusbaasile,” ütles Laos.

“Töökohtade arvu langus oli sügavaim jätkuvalt tööstuses ja ehituses, mis on majanduslangusest kõige enam mõjutatud olnud,” lisas Laos.

Riigieelarvelist füüsilise isiku tulumaksu on viie kuuga laekunud sama palju kui möödunud aastal. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on 2,5-protsendilise määraga tulumaks pensionitulult, mis mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine vähenes võrreldes eelmise aastaga, sest riigiettevõtte AS-i Eesti Energia tulumaks jaotatud kasumilt laekus eelmisel aastal mais, kuid sel aastal laekub hiljem.T

Käibemaksu tasumise kasv mais aeglustus, kuna nii tarbija kindlustunne kui ka majandusaktiivsus on madal. Maikuu käibemaksu tasumine suurenes eeskätt käibemaksu standardmäära tõusu tõttu.

“Praeguse ebakindla majandusolustiku taustal mõjutab tarbimist endiselt madal kindlustunne. Seetõttu ollakse tarbimiskulutuste tegemisel ettevaatlikud või piiratakse neid. Seda ilmestab jaekaubanduse müügi koguseline langus ka mais,” ütles Laos. “Teisalt on märgata kuust kuusse üha kiirenevat säästude kasvu – majapidamiste hoiuste suurenemist toetab hinnatõusust üle kahe korra kiirem keskmise palga kasv.”

“Majandusaktiivsus on endiselt madal, kuigi maikuus on tööstuse seis paranemismärke näitama hakanud. Samal ajal on piiravaks teguriks siiski ebapiisav nõudlus ka koduturul, mis avaldab negatiivset mõju nii käivetele kui ka käibemaksu tasumise tempole. Tegevusaladest vedas käibemaksu tasumise tõusu mais liigitamata masinate ja seadmete tootmine, samas kui energeetika pidurdas seda,” selgitas Laos.

Maikuu aktsiiside tasumist mõjutas suurel määral aktsiisikaupade varude realiseerimine. “Sellest tulenevalt oli mais tasumistel seni suurim langus. Suuremas osas oli tasumiste vähenemine ootuspärane, kuna oli seotud varude realiseerimisega. Seni on tasumisi mõjutanud alkoholi varude kasutuselevõtt, kuid mais lisandus ka diislikütuse varude tarbimisse lubamine,” ütles Laos. “Alkoholiliikidest varuti nii lahjat kui kanget alkoholi, millest seni on alles veel kanget alkoholi. Varude maht oli aasta lõpus oodatust oluliselt suurem ning nende realiseerimine aina pikeneb, seega ka suvekuudel on veel kange alkoholi varud tasumisi mõjutamas.”

Varusid kõrvale jättes on alkoholi puhul näha, et aktsiisimäära tõstmine on osalt ka deklareerimisi kahandanud. Diislikütuse puhul olid vastupidiselt alkoholile varud oodatust väiksemad ning nende realiseerimine kestab lühemat aega ning enamik varudest sai maikuuga müüdud.

“Mootorikütuste deklareerimine ja müük on aga viie kuu kokkuvõttes neljaprotsendises kasvus, mis arvestades tarbija ja veondussektori madalat kindlustunnet, on oodatust parem tulemus,” selgitas Laos.

Tubakaaktsiisi tasumine sarnaselt teistele aktsiisidele vähenes ning langus on võrreldes eelmise kuuga süvenenud. Kuigi aasta alguses tõusid tubakaaktsiisi määrad, siis tubakatoodete varud on minimaalsed ega mõjuta tasumisi nii nagu alkoholi- ja kütuseaktsiisil.

Here is a 50-100 word conclusion in Estonia about the topic:

“Eesti majanduse arengu seisukord on tundlikkusena märkinud aeglustust, kuid mõnedasanditele on tehtud. Maksutulu kasv on aastal 2022 aeglustunud 3,9 protsendile, mis on üks suuremaid arvutusi Eesti majanduse arengus. See aeglustus on tingitud peamiselt välisettevõtete tootlikkuse vähenemisest ja kodanike kulukindlustuse kasvust. Kuid samas on Eesti majandus veel üldiselt stabiilne ja kasvav, mistõttu on tõenäoline, et see aeglustus on vaid ajutine ja majandus kipub uuesti arengule.”