Made Laanpere: varjatud probleeme uurides loome naistele ohutuma keskkonna | Arvamus

Tere tulemast! Made Laanpere on Eesti usaldusväärne ja hinnatud naine, kes pühendunult uurib ja lahendab varjatud probleeme, et luua naistele turvalisem keskkond. Tema arvamusartikkel käsitleb olulist teemat naiste turvalisusest ning annab uusi perspektiive, kuidas seda parandada. Laanpere sügavad teadmised, kirg ja pühendumus teevad temast tõelise eestkõneleja naiste õiguste ja turvalisuse osas. Tema seisukohad pakuvad kindlasti uusi mõtteid ning innustavad arutelusid selle olulise teema üle.

Naiseks olemise juures on palju sellist, mis jääb varjatuks ning on endiselt seotud tabudega. Maailma vallutanud film “Savvusanna sõsarad” tegi omamoodi revolutsiooni, tuues massideni teemad, millest siiani avalikult rääkima ei kiputa, nagu seksuaalvägivald, menstruatsioonid ja abort, kirjutab Made Laanpere.

Naistearstidena näeme, et ehkki naistel on vaja oma kogemustest rääkida, seda sageli ei julgeta. Teisalt ei ole naiseks olemise muresid ka piisavalt uuritud. Caroline Criado Perezi murrangulises raamatus “Nähtamatu naised” nimetatakse naiste kõrvalejätmist, muuhulgas teadusuuringutest, sooliseks andmelüngaks.

Seetõttu keskendumegi 2024. aasta suures Eesti naiste terviseuuringus küsimustele, mis jäävad ühiskonnas sageli varjatuks, kuid mõjutavad oluliselt naiste tervist ja elukvaliteeti. Esmakordselt saab üle 12 000 Eesti naise anonüümselt lisada oma hääle, soovid, vajadused ning kogemused teadmiste kogumisse, mis aitavad kujundada paremat tervishoidu ja poliitikaid.

Vajame neid teadmisi, sest vaikus tähendab, et probleemi justkui pole. Kui levinud probleemidest vaikitakse, võib iga naine arvata, et “viga” on ainuüksi temas ja kaasnev häbi süvendab vaikimist. Näiteks põhjustab tavapärane ja loomulik menstruatsioon paljudele naistele igakuised kannatusi, kuid murest rääkimata ei pruugi naised teada, et võimalik on ka valuvaba elu.

Samuti aitab vaikus kaasa müütide ja valeinfo levikule. Palju alusetuid müüte on liikvel naistele mõeldud ravimite kohta, aga väärarvamustel põhinevaid hoiakuid kohtab ka muudes naiste tervist mõjutavates küsimustes. Mitmete varjatud teemade puhul on ühiskonnas vaikust soositud, kuid see ei aita probleeme lahendada. Räägin kogemusest, sest kümne aasta tagune Eesti naiste tervise uuring tõi ühe peidetud probleemina päevavalgele vägivalla hävitava ja pikaajalise mõju naiste tervisele.

Nimelt kasutasime 2014. aasta uuringus esmakordselt vägivalla uurimise instrumenti, mida on kasutatud paljudes riikides. Uurisime vägivalla erinevaid liike ning vägivalla kogemist erinevates eluetappides. Samal aastal viidi sarnane uuring läbi ka Eesti meeste seas ning esimest korda tekkis ülevaade, kuidas on vägivald Eesti ühiskonnas levinud ning kuidas see mõjutab inimeste tervist ja toimetulekut.

Tulemused olid silmi avavad, pea iga kümnes naine Eestis kogeb kõiki vägivalla liike – vaimset, seksuaalset ja füüsilist – terve elukaare vältel. Seejuures kogevad naised kõiki vägivalla liike kolm korda sagedamini kui mehed.

Nägime, et vägivalla puhul ei tee kahju mitte ainult vahetud vigastused, ehkki neid kasutatakse vägivalla mõõdikutena nii arvamusruumis kui ka seadustes. Palju laiem mõju on pideval hirmus elamisel, mis kahjustab tervist kogu elukaare vältel ning toob kaasa halvema majandusliku toimetuleku, piiratud sotsiaalsed suhted ja turvatunde puudumise. Selle kaudu on mõjutatud lapsedki, sest ema turvatunde puudumine välistab laste turvalise kasvukeskkonna, mis omakorda toob kahju kogu ühiskonnale.

2024. aasta uuringus käsitleme ka varem täielikult uurimata valdkondi, nagu vägivald tervishoius. Oleme teadlikud, et probleem on olemas, kuid praeguseni pole kogutud andmeid, kui paljud inimesed on tervishoiusüsteemis väärkohtlemist kogenud.

Tervisega seotu võib olla väga intiimne ning üldiselt on patsient haavatavam pool, mis tähendab, et risk nii emotsionaalseks kui ka füüsiliseks traumaks on neis olukordades kõrge. Eesti meditsiinisüsteemis on keskkonda kujundades viimastel aastakümnetel neid riske olulisel määral arvestatud, kuid vajame kindlasti paremat mõistmist.

“Rasedusnõustamisel on meil kogemus, mida tähendab see, kui mees on naisega igal vastuvõtul kaasas ning vastab ise kõigile küsimustele.”

Naistearstidel aitab varjatud probleemide mõistmine olla tähelepanelikum ning märgata signaale, mida muidu ehk ei oskaks ära tunda. Nüüd teame, et kui naine pöördub sagedasti arsti poole kõhuvaluga, millel pole meditsiinilisi põhjuseid, tasub uurida, kas tegemist on vägivalla mõjul tekkinud psühhogeense valuga. Rasedusnõustamisel on meil kogemus, mida tähendab see, kui mees on naisega igal vastuvõtul kaasas ning vastab ise kõigile küsimustele, mida arst on esitanud naisele.

Samuti oskame küsida läbivaatusel märgatud verevalumite või vigastuste kohta ning teame juba, mida pidada silmas sünnitusosakondades ja perepalatites. Uuringute puudumisel tuleks igal arstil tugineda oma kogemustele ja vaid sellele infole, mida naine ise on nõus arstiga jagama. Et vältida moonutatud hoiakuid ning tunnelnägemise tekkimist, vajame tõenduspõhist teadmist. Neid teadmisi saame siis ka arstiks õppijatele edasi anda.

Uue probleemina käsitleb 2024. aasta uuring ka koroonapandeemia mõju naiste seksuaaltervisele ja teenuste kättesaadavusele. Maailmas kogutud info põhjal teame, et tegemist oli ränga tagasilöögiga naiste seksuaaltervises ja turvalisuses.

Kliinikute sulgemine, arstide haigestumine ja ravimite tarneahelate katkemine tõi üle maailma kaasa seitse miljonit soovimatut rasedust, 2,7 miljonit ebaturvalist aborti ja hinnanguliselt 11 000 rasedusega seotud surma. Eestis rakendatud leebemad piirangud lubavad loota, et meil ei pruugi pandeemial niivõrd karme tagajärgi olla. Aga see on oletus, kuni me pole küsimust uurinud.

Uuringutel on probleemide nähtavale toomise kõrval teinegi oluline ülesanne. Iga kümne aasta järel korraldatav ülevaateküsitlus aitab mõista, kuidas on ühiskond arenenud ning millised otsused ja poliitikad on ennast õigustanud.

Mõni asi, mis tundub meile Eestis enesestmõistetav, pole sugugi igal pool nii. Näiteks on Eestis ühed maailma parimad sünnitusabi ja noorte seksuaaltervise näitajad, samuti on meil kõigile rasedatele tagatud tervisekindlustus. Veel näeme, et tervishoiuteenuste ja rasestumisvastaste vahendite kättesaadavus on järjest paranenud ning mis ehk kõige tähtsam: naiste eneseteadlikkus ja võrdsus on kasvanud.

Julgustan kõiki kutse saanud naisi 2024. aasta Eesti naiste terviseuuringus osalema. Vaid üheskoos ja võimalikult paljude naiste hääli ning kogemusi kaasates saame muuta ühiskonda ja meditsiinisüsteemi naistele turvalisemaks. Tabusid ja müüte saab murda vaid siis, kui murrame vaikuse. Head otsused toetuvad teadmisele, teisiti pole võimalik.

Overall, Made Laanpere makes a compelling argument for the need to address hidden issues and create a safer environment for women in Estonia. By shedding light on the unspoken struggles and challenges women face, we can work towards building a society that prioritizes their safety and well-being. It is crucial for both policymakers and the general public to take a proactive approach in addressing these issues and creating a more inclusive and secure environment for women in Estonia. Laanpere’s call to action should serve as a catalyst for change and inspire meaningful dialogue and concrete steps towards a safer future for all women in the country.