Maaten Estonia juurdeehitusest: me ei saa teistest osalistest üle sõita | Kultuuripoliitika

Tere tulemast Eestisse, kus kultuuripoliitika mängib olulist rolli meie ühiskonnas. Maaten Estonia juurdeehitus on teema, mis pakub lõputuid arutelusid ja väljakutseid. Me teame, et teistest osalistest üle sõita pole kerge, kuid me usume, et koostöö ja arusaamine on võti edukaks tulemuseks. Kui soovite süveneda Eesti kultuuripoliitikasse ja selle keerukusse, siis olete õiges kohas. Astuge sisse ja avastage meie kultuuri sügavamalt!

Rahvusooper Estonia direktor Ott Maaten rõhutas “Terevisoonis”, et rahvusooperi kavandatav juurdeehitus peab sündima pooltevahelise koostöö tulemusel. Me ei saa nii-öelda teerulliga minna, rõhutas ta.

Riigikogu kultuurikomisjoni algatatud eelnõu, mille abil Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, minnes mööda nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest, on tekitanud vastakaid arvamusi, avaldas “Aktuaalne kaamera” teisipäeval.

Tallinna linnaplaneerimise ameti juhataja asetäitja Oliver Alver rääkis “Aktuaalses kaameras”, et linna hinnangul saaks juurdeehituse ja Estonia ruumitingimuste parendamise korraldada ka niimoodi, et säiliks park ja muinsuskaitselised väärtused.

“Üks esimesi küsimusi, millele tuleks vastata, on see, kas on vaja 1200-kohalist saali või piisaks 800-kohalisest, kui 800 kohta annaks antud asukohas oluliselt vabamad käed erinevate ruumiliste lahenduste otsimiseks. Kui kindlasti oleks vaja 1200 kohta, siis ma hakkaksin pigem uut krunti otsima,” sõnas Alver.

“Täna on nii muinsuskaitse kui looduskaitse valmis selle ruumiprogrammi poolt kompromisse tegema, pigem ootaks rahvusooperi poolt ruumiprogrammi osas kompromisse, et me saaksime selle koha peal keskpõrandale kokku ja leiaksime hea lahenduse,” lisas ta.

Rahvusooper Estonia direktor Ott Maaten sõnas “Terevisoonis”, et juttu on olnud 1000-kohalisest, mitte 1200-kohalisest saalist. Tänasel päeval mahub ooperi- ja balletisaali 800 vaatajat. “See saal on väga tiheda toolidepaigutusega,” rõhutas ta ning lisas, et 1000-kohaline saal on Tallinna jaoks optimaalne. “Me ei ole kunagi pretendeerinud, et see ooperi- ja balletisaal peaks kohe topelt või kolm korda suurem olema.”

2021. aastal võttis riigikogu vastu otsuse Estoniale juurdeehituse tegemiseks. “Räägiti juurdeehitusest, mitte sissehitusest, pealeehitusest, allaehitusest. See otsus oli juurdeehitus,” rõhutas Maaten. “Riigikogu hindas riigi rahalisi võimalusi ja selle keskmeks oli, et Eesti kultuuriruumis puudub täna muusikateatri ehk ooperi- ja balletikunsti jaoks sobiv saal.”

Hiljem on aga selgunud, et juurdeehitus ei ole muinsus- ja looduskaitsekorraga kooskõlas. Samuti tekitab juurdeehitus erimeelsusi Tallinna linnavalituses.

Nüüd on aga riigikogu kultuurikomisjon algatanud eelnõu, et Estonia teatri juurdeehitus rajataks riigi eriplaneeringuga, mis võimaldab mööda minna nii muinsus- ja looduskaitse kui ka linna nõudmistest.

“Nende piirangute mahavõtmine on nii-öelda tavamehhanismiga suhteliselt keeruline ja aeganõudev. Selle tõttu läheb riigikogu rahvusooperi toetusgrupi eestvedamisel ja nüüd siis kultuurikomisjoni ettepanekul menetlusse seaduseelnõu, millega soovitakse kehtestada eriplaneering sellele alale ehk see võimaldaks seadusandluses teatud muudatusi teha – teha natukene kiiremini ja natukene efektiivsemalt. Sellega tekiks meie nii-öelda tegevvõimule ehk siis kultuuriministeeriumi ametnikele ja linnaametnikele lisavõimalus kiiremini liikuda,” rääkis Maaten.

Regionaalministeeriumi hinnangul ei ole riigi eriplaneering ette nähtud selleks, et kehtivatest seadustest ja õigusruumist mööda minnes teatrile juurdeehitust teha. Tallinna linnavalitsus ei pea aga kahe ooperi- ja balletisaali rajamist mõistlikuks.

Maaten tõdes, et saab ka teistest huvigruppidest aru ning projekt peab sündima pooltevahelise koostöö tulemusel. “Me ei saa nii-öelda teerulliga minna. Ma saan ka ametkondadest ja ametnikest aru, kelle ülesanne ongi hea seista ja järelvalvata, et ei toimuks seadusevastast ja muud sellist. Selles valguses tulebki diskussiooniga seda asja lahendada,” rääkis teatrijuht.

Kuigi võib olla kiusatus võistelda teistega ja saavutada edu kiiremini kui nemad, peame siiski meeles pidama, et kõik osapooled mängivad olulist rolli kultuuripoliitikas. Me ei saa üle sõita teistest osalistest, vaid peaksime pigem otsima võimalusi koostööks ja vastastikuseks toetuseks. Selline lähenemine aitab luua kaasavamat ja mitmekesisemat kultuurikeskkonda Eestis, kus igaüks saab end väljendada ja osaleda. Oluline on jääda avatuks erinevatele vaadetele ning austada teiste panust kultuuri arengusse.