Luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa: luule on sotsiaalne nähtus | Kirjandus

Tere tulemast Eestisse! Luuleprõmmu võitja Joonas Veelmaa on tõeline andekas luuletaja, kelle sõnad panevad südamed põksuma. Tema haarav, sügavmõtteline luule on võitnud kõigi südamed ning räägib lugusid, mis puudutavad igaüht. Veelmaa usub, et luule on sotsiaalne nähtus, mis aitab meil mõista enda ja teiste tundeid ning kogemusi. Tema looming on täis emotsioone ja mõtteid, mis kõnetavad igaüht. Tutvume koos Joonas Veelmaa loominguga ning avastame, kuidas luule võib muuta maailma ühe värsireaga korraga.

Kultuurisaatel “OP” oli külas Belgias Antwerpenis Euroopa luuleprõmmu meistrivõistlused võitnud Joonas Veelmaa, kes peab luulet sotsiaalseks nähtuseks, mis pakub loomisrõõmu.

Joonas Veelmaa esines Euroopa võistlusel ingliskeelse tõlkega oma luuletusest “ma luuletaja olen olen luuletaja”. Luuleprõmmu ürituse formaadi selgituseks ütles Veelmaa, et tegemist on sisuliselt ikkagi lihtsalt luuleõhtuga, millele on lisatud võistlusmoment. Enne üritust tegeles Veelmaa aktiivselt oma luuletuse esituse harjutamisega.

“Eks ta nii on, et hommikul, kui uni hakkab ära minema, siis see tekst tuleb esimesena pähe. Kuna see võistlus toimus Antwerpenis, siis kõige rohkem harjutasin sealsetel tänavatel – kõndisin mööda linna ringi ja kõva häälega lugesin,” meenutas Veelmaa, kes jõudis luulekirjutamise juurde juba põhikoolis.

“Ma arvan, et enamik inimesi, kes tegelevad luulega, alustavad ikkagi mitte hilistes kolmekümnendates, vaid hilistes kümnendates,” ütles Veelmaa, keda on mõjutanud nii Leelo Tungal kui Ellen Niit, aga ka Contra. “See oli 1990. aastate lõpp, luule oli ikkagi püha, midagi väga erakordset, mida loeti hardal häälel kuskil aktusel ja siis tuli kuskilt võsast mingi väidetav postimees ja ropendas ja tegi naljakaid riime ja laulis mööda ja oli ise nii õnnelik selle juures… Contra luulekassett “Contra on õhk” oli see, mis tekitas väga suurt vaimustust eelteismelises poisis,” meenutas Veelmaa.

Enda loomingus Veelmaa Contraga suuri paralleele ei näe, küll aga kasutab ta teiste luuletajate loomingut heade ideede ja võtete varasalvena. “Mulle meeldib väga kopeerida, kui ma näen mingit lahedat võtet, siis ma hea meelega kasutan seda enda tekstis uuesti. Kõige tähtsam on ikkagi loomisrõõm ja vargus oleks see, kui ma võtan ja panen oma nime alla teise teosele. Aga see on ju mõttetu, selles ei ole mingit rõõmu. Aga, kui ma leian mingi idee ja mul tuleb sellega seoses oma mõte, siis see pakub rõõmu,” selgitas ta ning lisas, et loodab ka tulevikus oma tekstidega publiku ees üles astuda.

“Ma usun, et luule on üsna sotsiaalne nähtus – see ei ole luuletaja ja paberi vaheline asi, vaid ikkagi kahe inimese vaheline asi. Mulle meeldib esitada enda luuletusi, aga mulle meeldib lugeda ka teiste inimeste luuletusi,” ütles Veelmaa.

Joonas Veelmaa, võites luulekonkursi Luuleprõmm, rõhutas luule sotsiaalset olemust. Ta usub, et luule on võimas vahend ühiskonnas kaasamõtlemiseks ja muutmiseks. Veelmaa julgustab inimesi luulet lugema ja kirjutama ning usub, et see võib muuta maailma paremaks paigaks. Tema sõnad panevad meid mõtlema sellele, kuidas luule võib mõjutada meie ühiskonda ja kuidas me saame selle kaudu väljendada oma mõtteid ja tundeid. Joonas Veelmaa on kindlasti inspireeriv näide sellest, kuidas luule võib olla sotsiaalseks muutuseks vajalik vahend.