Luminor prognoosib selleks aastaks üheprotsendilist majanduslangust | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Luminor on prognoosinud, et sel aastal võib meie majandus kogeda üheprotsendilist langust. Kuigi see võib tunduda murettekitav, on oluline meeles pidada, et Eesti on alati suutnud raskustega edukalt toime tulla ja taastuda. Meie riigi tugev majanduslik alus ja uuenduslik lähenemine aitavad meil kindlasti ka sellest väljakutsest üle saada. Astume koos sellele teekonnale ja näitame maailmale taas, mida suudame saavutada!

Eesti majanduse väljavaade on paranemas, sest aastakokkuvõttes on küll oodata üheprotsendilist sisemajanduse kogutoodangu (SKT) langust, kuid teisel poolaastal on oodata nii ostujõu taastumist kui ka ekspordikasvu, ennustas Luminor oma kevadises majandusprognoosis.

Ehkki Eesti majandus on Luminori prognoosi kohaselt madalseisust taastumas, siis pikemas perspektiivis iseeneslikku kiiret ja kogu ühiskonna heaolu märgatavalt parandavat kasvu ette näha pole, prognoosis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla.

“Me oleme Eestis mõnevõrra sarnased Samuel Becketti näidendi “Godot’d oodates” peategelaste Vladimiri ja Estragoniga, kes muudkui ootavad Godot’d, keda aga hoolimata suurest ootamisest ei tule. Eesti majanduskasvuga paistab olevat sama lugu,” sõnas Uusküla.

Ta lisas, et kui tahame ühiskondlikus debatis tõsimeeli rääkida Eesti majanduse mahu märkimisväärsest kasvatamisest, siis peame tegema raskeid valikuid, võtma riske ning langetama tarku otsuseid.

“Seda teekonda kirjeldab ootamise asemel pigem Homerose “Odüsseia” – tee täis otsinguid, avastamisi, seiklusi, julgeid otsuseid ja raskuste ületamist, millesse kõik ühiselt panustavad.”

SKT on languses olnud kaheksa kvartalit järjest ning tiputaseme ehk 2021. aasta lõpuga võrreldes on kukutud 5,6 protsenti.

Uusküla ütles, et arvestades siia juurde Ukraina sõjapõgenikega kaasnenud rahvastiku kasvu, siis on SKT langus ühe inimese kohta olnud isegi suurem – 8,1 protsenti.

“Koroonakriisi järel kiirelt kasvanud tarbimine pöördus suure hinnatõusu valguses langusesse, mis mõjutas otseselt sisemaist nõudlust ja töökohti. Samal ajal on Eesti tööstustoodang langenud tiputasemelt suisa viiendiku võrra ja kahjuks pole veel tänagi kindlust, et põhi on saavutatud,” lausus ta.

Positiivse märgina tõi Uusküla välja Eesti teenuste ekspordi kiire kasvu ning see on toimunud ka USA suunal, mis tähendab, et need ettevõtted võivad sel aastal häid tulemusi oodata, sest USA majandus on väga tugeval kursil.

Selle aasta algus on olnud nõrk nii tarbimise kui ka töötleva tööstuse osas ja aasta kokkuvõttes prognoosib Luminor üheprotsendilist SKT langust. Aasta teises pooles võib prognoosida juba positiivsemaid näitajaid.

“Aastases võrdluses võime üheprotsendilise languse korral näha, et neljanda kvartali SKT ületab mullu sama perioodi näitajat ning 2025. aasta vaates võime olla juba optimistlikumad ja prognoosime kuni kolmeprotsendilist majanduskasvu,” lausus Uusküla. “Arvestades eelnenud kolme aasta nõrku näitajaid, võib kasv isegi suuremaks osutuda, kuna tootmispotentsiaali on meil palju.”

Sajast kontol olevast eurost on järel vaid 72,5

Nii Eesti inimeste kui ka ettevõtete sissetulekuid on pärast koroonakriisi lõppu väga tugevalt mõjutanud üleüldine hindade kasv – pandeemiaeelse ajaga võrreldes on Eesti tarbijahinnad kasvanud 38 protsenti. See tähendab, et iga pangakontol oleva saja euro tegelikust ostujõust on alles vaid 72,5 eurot.

“Eriti tugevalt on kasvanud koduga seotud hinnad, mis on kerkinud tänavu veebruariks 79 protsendi võrra. Toiduhinnad on kasvanud 45 protsendi võrra,” rääkis Uusküla. “Praeguseks on hinnatõus küll peatunud, kuid tänavune käibemaksutõus ja eesootav automaks loovad taas olukorra, kus hindu on võimalik rohkem tõsta, kui majandusolukord seda muidu lubaks.”

Tänavuseks tarbijahindade kasvuks prognoosib Luminor kolm protsenti ning järgmiseks aastaks ühe protsendi.  

Viimase kahe aasta jooksul on leibkondade väljaminekutest väga suure osa hammustanud intressimäärade tõusuga seotud lisakulutused. Näiteks 20 aastaks võetud 100 000-eurose kodulaenu puhul tõi intressimäära tõus ühe protsendipunkti võrra kaasa laenumakse kallinemise 50 euro võrra kuus ning nelja protsendini jõudnud baasintress viis kuumakse 500 eurolt 700 eurole.

“Rahaturud on juba mõnda aega intressilangetuste ootuses, kuid praegu paistab, et laenuklientideni võiks see jõuda alles teisel poolaastal. Kui me aga intressilangust näeme, siis on selle mõju rahakotile väga selge ja annab suurte kodulaenudega peredele vaba raha juurde. Sellegipoolest peab arvestama, et intressid jäävad kõrgemaks, kui nad olid 2021. aastal,” nentis Uusküla.

Tööjõuturgu ilmestavad panga peaökonomisti sõnul üheltpoolt nii jätkuv palgakasv kui ka mõnevõrra kasvav tööpuudus. Tänavuseks palgatõusuks prognoosib Luminor seitse protsenti.

“Palgakasv küll ületab hinnatõusu nelja protsendi võrra, kuid taastumine on sellegipoolest aeglane. Majanduslanguse eelsele, 2021. aasta tasemele jõuame ilmselt 2025. aasta keskel,” märkis ta.

Tööpuuduse määraks prognoosib Luminor tänavu seitse protsenti, mis on mõnevõrra kõrgem kui 2023. aastal.

“Tegelikult on meil seni töökohtadega hästi läinud ning senine töötuse määra kasv on olnud suuresti seotud Ukraina sõjapõgenike lisandumisega statistikasse. Seda mõju arvestamata on tööpuuduse kasv olnud marginaalne,” rääkis Uusküla. “Madala töötuse määra taga on suuresti Eesti ettevõtted, kes on otsustanud oma ressursside – sealhulgas investeeringute – arvelt töötajaid võimalusel hoida.”

Kuigi Luminori prognoos näitab majanduslangust, ei tohiks me langeda paanikasse. Eesti majandus on alati olnud vastupidav ning on suutnud kriisidest taastuda. Oluline on jääda positiivseks ning teha koostööd nii valitsuse kui ka ettevõtetega, et leida lahendusi ja toetada majanduse elavdamist. Kindlasti on oluline jälgida hetkeolukorda ning olla valmis vajadusel tegutsema. Majanduse taastumine võib võtta aega, kuid üheskoos suudame sellega edukalt toime tulla.