Lolala: see on suurim tänu, et need laulud päriselt aitavad | Elu

Tere tulemast Eestisse! Lolala on tõeliselt suurim tänu, mis on aidanud tuua muusikat ja rõõmu igasse Eesti inimese ellu. Nende laulud on täis emotsiooni ja kirevust, mis pakuvad kuulajatele tõelisi elamusi. Lolala muusika on aidanud paljudel leida lohutust, rõõmu ja lootust oma igapäevaelus. Nende looming on tõeline kingitus meie kultuurile ja ühiskonnale. Olgu see siis suvekontsert, festivali esinemine või raadioeetris kõlamine, Lolala on suutnud haarata südameid ja inspireerida inimesi üle kogu Eesti.

Arian Levin ja Anna Kuchinsky on inimesed netisensatsiooni, lastelaulude kanali Lolala tegemiste taga. “Ringvaade” käis perel külas ja uuris, kuidas ja miks lihtsate lastelaulude loomise juurde jõuti.

Lolala sündis neli aastat tagasi, nüüdseks on perel Youtube’is üle 15 000 jälgija. “Me saime aru, et meil ei ole endal neid lastelaule,” sõnas Kuchinsky. “Oligi sellne moment, et kuna me oleme mõlemad muusikainimesed, siis teeme ise laule,” rääkis Levin.

Sõnad kirjutab üldiselt Kuchinsky ja muusika teeb Levin. Laulusõnad sünnivad Kuchinsky sõnul vahel lihtsalt, vahel veidi raskemalt. “Näiteks seebimulli laul, sellega mul läks ma arvan kaks minutit, aga mõne lauluga üritad teha veel paremaks ja ei lähe ja ei lähe, et vahel võtabki mitu päeva, et üks laul teha valmis,” sõnas ta.

“Alguses oli see hobi ja siis see kasvas millekski suuremaks,” rääkis Levin. “Me hakkasime neid laule internetti üles panema ja teised vanemad tulid ka kaasa. Me tundsime, et selliseid lihtsaid lastelaule on vaja,” sõnas Kuchinsky.

Perekond teeb kõik ise, ka animatsioonid. Lõpuks ei jaksatud enam tegelasi animeerida, mistõttu astuti ka ise kaamera ette.

Testpublik on muusikutest paaril enda laste näol olemas. “Kuna me teeme laule eelkõige enda lastele, siis me saame kohe ära testida, kas laul toimib või ei toimi,” ütles Kuchinsky. Sel põhjusel on Levini sõnul ka laule ära jäetud, kuna lapsed pole lihtsalt kaasa tulnud nendega.

“Potilaul” on Levini sõnul teistmoodi hitt. “Meile kirjutas üks isa, et laps keeldus poti peale minemast ja peale seda laulu see laps hüpnotiseeritult kargas diivani pealt püsti ja läks poti peale. See on kõige suurem tänu, et need laulud päriselt ka aitavad,” ütles ta.

Mõlemad vanemad on õppinud Eesti muusikaakadeemias. Kuchinsky õppis džässlaulu ja Levin elektroonilise muusika kompositsiooni. Levin on kirjutanud ka muusika näiteks sellistele Eesti filmidele, nagu “Seenelkäik”, “Klassikokkutulek” ja “Eesti matus”. Muusika eest vastutas Levin ka krimisarja “Kes tappis Otto Mülleri?” juures.

“See on enesearendamine. Läbi nende lastelaulude sa oskad neid pisiasju näha ka suurtes vormides,” märkis Levin. “Läbi nende laulude ma kuidagi taasavastasin ennast, aitas mul depressiooniga toime tulla. Kui ma õppisin džässmuusikat, siis kuidagi alati oli see, et tõsine pidi olema. See Lolala tulemine oli nii vabastav,” lisas Kuchinsky.

“See on kvaliteetaeg. Me saame koos olla Annaga, saame lastega koos olla, möllata. Me mõtlemegi nüüd, kuidas lastega kaasa areneda. Lola kasvab aina suuremaks ja meie kriitikud lähevad aina kriitilisemaks, et kuidas me enda laulude ja tegemistega püsiks, teemad peavad ka minema tõsisemaks,” arvas Levin.

Lolala on tõepoolest suureks abiks sellele, kes vajab muusika toel raskete aegade ületamist ja meeldivate hetkede tähistamist. Nende laulud pakuvad tuge ja lohutust ning samal ajal toovad rõõmu ja positiivsust. Olles kohalik ansambel, on nende muusika ka sügavalt juurdunud Eesti kultuuri ja traditsioonidesse. Lolala suudab tõeliselt puudutada inimeste südameid ning nende suurim tunnustus on see, kui nende muusika päriselt aitab. Loodame, et Lolala jätkab rahva toetamist ja innustamist ka tulevikus.