Lisaks Kallasele pürgivad Brüsseli ametikohtadele teisedki Balti poliitikud | Välismaa

Tänapäeval on Euroopa Liidu ametikohtadel konkureerimine karmim kui kunagi varem ning mitmed Balti poliitikud on andnud teada oma soovist saada olulisteks otsustajateks Brüsselis. Lisaks Eesti endisele peaministrile Kaja Kallasele pürgivad ka teised Balti riikide poliitikud Euroopa Liidu juhtivale positsioonile. Nende ambitsioonikate liidrite kavatsus saada Euroopa Liidu struktuurides olulisemaks mõjutajaks kinnitab Balti riikide soovi olla Euroopa Liidu tulevikus kaalukateks tegijateks.

Lisaks Kaja Kallasele spekuleeritakse tähtsate Euroopa Komisjoni kaitse- ja välispoliitika valdkondade ametikohtade jagamisel ka Läti, Leedu ja Poola poliitikute nimedega. Samas võib Kallase kasuks mängida tema erakondlik kuuluvus.

Euroopa Komisjoni uus koosseis astub ametisse selle aasta sügisel, kuid läbirääkimised volinike kohtade jagamise üle algavad juba pärast juunikuiseid Euroopa Parlamendi valimisi. Lisaks tähtsale Euroopa Liidu välisasjade kõrge esindaja ametikohale võib minna jagamisele ka kaitsevoliniku uus ametikoht, mille loomist lubab oma tagasivalimise korral Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.

Kuigi meedias on palju spekuleeritud Eesti peaministri Kaja Kallase nimega selle kahe koha jagamisel, on tal ka konkurente Lätist, Leedust ja Poolast. Balti riikide ja Poola piirnemine Venemaaga ning pikaajalised sõnavõtud vajaduse kohta jõulisema kaitse- ja välispoliitika järele on teinud nende riikide tipp-poliitikutest tugevaid pretendente antud ametikohtade jagamisel.

Lisaks Kallasele kasutasid Müncheni julgeolekukonverentsi oma profiili tõstmiseks Poola välisminister Radoslaw Sikorski, Leedu välisminister Gabrielius Landsbergis ning Läti ekspeaminister ja praegune välisminister Krišjanis Karinš, kirjutab Financial Times.

Kallasel ja Landsbergisel on tugev toetus sotsiaalmeedias, Sikorski üle spekuleeritakse kui Poola järgmise eurovoliniku üle ning Karinši soovistki jõuda tähtsale Brüsseli ametikohale on Lätis kirjutatud.

Kõigi kandidaatide kahjuks räägib asjaolu, et osad Lääne-Euroopa riigid ei soovi näha selget Venemaa kriitikut välisasjade kõrge esindaja või kaitsevoliniku ametikohal.

Siiski on Kallasel oma konkurentide ees üks eelis. Kui Sikorski, Landsbergis ja Karinš kuuluvad kõik paremtsentristlikusse Euroopa Rahvaparteisse (EPP), siis Kallas on liberaalse Euroopa Parlamendi fraktsiooni Renew esindaja, kelle kohta spekuleeritakse kui võimaliku Renew ja sellesse kuuluva Euroopa liberaalide partei ALDE esinumbri üle.

Kuna EPP-sse kuulub ka ametis olev komisjoni president Ursula von der Leyen, siis tema tagasivalimise korral on raske ette kujutada, et EPP saaks endale lisaks ka välisasjade kõrge esindaja ametikoha. Kallasel pole sellist probleemi.

Kokkuvõttes võib öelda, et mitmed Balti poliitikud on pürgimas olulistele ametikohtadele Brüsselis, sealhulgas ka Kaja Kallas. See näitab, et Baltimaad tahavad olla rohkem esindatud Euroopa Liidu otsustusprotsessides ning tugevdada oma mõjuvõimu selles olulises poliitilises organisatsioonis. See annab lootust paremale koostööle ja ühiste huvide esindamisele Euroopa tasandil ning näitab, et Balti riigid on valmis astuma järgmisele tasandile oma poliitilises tegevuses.