Lippus: kaaluksime opositsiooni ettepanekut, aga koalitsiooni lõhkuma ei hakka | Eesti

Tensions rise in Estonia as the opposition proposes a controversial plan, “Lippus”, that has the potential to disrupt the current coalition government. The proposal has sparked heated debates and discussions among lawmakers and citizens alike. While the opposition is pushing for change, the coalition is standing firm in its resolve not to let “Lippus” break the government apart. As the country braces for potential political upheaval, all eyes are on the parliament to see how this issue will unfold and impact the future of Estonia.

Olite laupäevastel Tallinna piirkonna esimehe valimistel ainuke kandidaat. Kas see oligi nii kokku lepitud või miks muidu rohkem kandidaate polnud?

Ei olnud kokku lepitud. Mul isegi oleks olnud hea meel, kui oleks olnud mõni teine kandidaat. Mina oma kandideerimisest või soovist kandideerida teavitasin septembri alguses, et et jõuaks anda aega seedida, inimestega kohtuda. Aga ei kerkinud selle aja jooksul üles ühtegi teist esimehekandidaati. Aga mis iseenesest on väga tervitatav, on see, et huvilisi oli palju rohkem aseesimeesteks ja juhatuse liikmeteks ehk et huvi sotside tegemistest kaasa lüüa tegelikult on väga suur Tallinna piirkonnas.

Võib-olla siis tundus kõigile mu kandidatuur sobivat.

Suur piirkond on ka suur vastutus ja tava järgi on ju nii, et piirkonna juht on ka, linnapeakandidaat. Kui nüüd sügisel toimuksid kohalikud valimised, mis toimuvad küll järgmise aasta sügisel, kas oleksite nõus olema sotside linnapeakandidaat?

Eks see vajab täiendavat arutelu, aga selle teadmisega, et see vastutus tuleb ka võtta, ma kandideerisin ka juhiks. Kandideeriksin, aga kõigepealt on minu jaoks oluline piirkonna tööd ja aktiivsust edendada. Platvorm, millega ma kandideerisin, on suunatud sellele, et luua terviklik visioon sellest, kuidas Tallinn põhjamaise pealinnana peab arenema.

Asusite Tallinna piirkonna juhiks sellisel ajal, kus teie Tallinna koalitsioonipartner Keskerakond on keerulises seisus ja üks lahkumiste laine järgneb teisele. See on ärevile ajanud ka opositsiooni Tallinnas ja ja on välja hüütud juba mitu korda sotsidele, et tulge Keskerakonna juurest ära, et teeme laiapõhjalise koalitsiooni. Kas peale seda laupäeva, mil teid juhiks valiti, on juba teie poole ka pöördutud opositsioonierakondade poolt, et teeks nüüd teistmoodi koalitsiooni?

Ei ole otseselt veel pöördutud. Ma olen ka lugenud neid hüüatusi või mõttekäike, aga keegi otseselt pöördunud ei ole. Mida ma ka juba laupäeval selgelt väljendasin, on see, et meie jaoks hetkel koalitsioon Keskerakonnaga Tallinnas püsib. Koostöö on hea ja programm, mille me oleme 2024. aasta eelarvega vastu võtnud, need eesmärgid on meie jaoks olulised ja eelarve on ambitsioonikas.

Seal on meie jaoks väga mitmeid olulisi teemasid, olgu siis uute lasteaedade ehitamine piirkondadesse, kus lasteaedu üldse praegu ei ole ja selle kaudu lasteaiakohtade puuduse põua vähendamine, või keskendumine ühistranspordile, täiendavad trammiteed, veeremi uuendamine, jalgrattataristu täiendav väljaehitamine ja üldse kogu liikluskeskkonna ohutumaks muutmine. See kõik on sotsiaaldemokraatide jaoks Tallinnas väga, väga oluline, mistõttu on oluline meie jaoks ka seda koalitsiooni hetkel hoida.

Jah, olukord koalitsioonipartneri jaoks on hetkel keeruline, aga see, kuidas see, mis edasi saab, see on eelkõige nende enda kätes. Praegu on meil need 43 kohta (kahe peale) ikka Tallinna volikogus. Nii kaua, kui need püsivad, tundub kõik meie jaoks stabiilne.

Samas teie eelkäija Tallinna piirkonna juhina Raimond Kaljulaid ütles ka eelmisel nädalal, et aeg on Keskerakonnast lahku lüüa. Kas Tallinna sotsidel on pooleks jagunenud arvamus selles küsimuses?

Pooleks see jagunenud kindlasti ei ole. On veel inimesi, kellel see mõte läbi käib ja ma saan aru, et mingit pidi on see mõte justkui ahvatlev. Aga praegu valdav seisukoht on ikkagi see, et (Keskerakonnaga) koalitsioonis me ka jätkame.

Nimetasite selle aasta linnaeelarvet, aga mis see põhjus ikkagi on, mis hoiab teid Keskerakonnaga koalitsioonis – kas tõesti Keskerakond on samamoodi nagu teie pidamas oluliseks eesmärgiks Tallinna kui põhjamaist ja tänapäevast pealinna?

No praegu meid seob ikkagi toimiv koostöö. Ja see eelarve toetab nende eesmärkide saavutamist. Loomulikult oleme teinud ka tööd selle nimel, et need eesmärgid sinna tõesti sisse saaksid.

Väga oluline samm on näiteks ka ühistranspordi ja liinivõrgu uuendamine, millega me samuti see aasta pihta hakkame. Ja eesmärk on, et ühistransport viiks inimesed neist kohtadest, kus neil vaja on, sinna, kus tarvis. See on olnud üks meie väga olulisi sõnumeid ja soove.

Ajakirjanduses on kõlanud nii otseseid kui ka kaudseid vihjeid, et teie suhe linnapea Mihhail Kõlvartiga ei ole kõige parem, et erinevatel teemadel on teil erinevad arusaamad. Toome näiteks Estonia juurdeehituse või peatänava või ka Linnahalli, mille mingil põhjusel Kõlvart on teemana endale haaranud, kuigi see kuuluks ju tegelikult linnaplaneerimise abilinnapeana teile. Kuidas te iseloomustate oma töösuhet Kõlvartiga?

Kindlasti meil mitmetes küsimustes on erinevaid seisukohti ja erinevaid lähenemisi, aga nagu ma ka enne ütlesin, koostöö selles mõttes toimib, et kui neid (erimeelsusi) ka on, siis me saame neist rääkida. Ja me saame arutada ja seni oleme ka kenasti kokkuleppele jõudnud.

See, et on erinevad arvamused mingisugustes küsimustes, on väga normaalne. Oluline on see, et nende eriarvamuste üle toimub ka konstruktiivne diskussioon.

Aga näiteks Linnahalli puhul tuli Kõlvart üksinda kavandiga välja ja ütles, et nüüd hakkab selline asi toimuma.

No nagu ta seda ise on ka iseloomustanud, siis on see plaan, mille pinnalt algatada diskussioon. Et nüüd me olemegi ootel, et kuidas see diskussioon edasi läheb. Millised on need erinevad võimalused, lahendused. Ja ma olen täiesti kindel, et arutelu sel teemal tema juhtimisel me ka jätkame.

Või võtame peatänava – väidetavalt on Kõlvart sellele vastu, teie poolt. Mis sellest siis saab?

Peatänav ei ole mõttena üldse kuskile ära kadunud, aga neid nii-öelda plaanilisi töid, mida tuleb teha, on meil viimasel ajal pealinnas olnud palju. Nagu ka möödunud aastal ilmselt paljudele nii-öelda teravaid elamusi selles osas.

Järgmine oluline fookus on meil Liivalaia tänava kavandamine ja kavandamine koos trammiteega.

See, mis me kõik möödunud aastast õppisime ja väga hästi aru saime, on see, et teetöid tuleb väga hästi kavandada; kavandada selliselt, et ühistransport ja jalakäijate läbipääsud oleksid prioriteetsed ka siis, kui samal ajal on vaja teha teetöid. Mis tähendab siis seda, et liiga palju neid ühel ajal ei ole mõistlik kavandada. Ja nüüd meil tuleb edasi liikuda trammitee kavandamisega, mis Liivalaia tänaval on see väga mõistlik.

Teie fraktsioon ju Tallinna linnavolikogus kasvab, Keskerakonna oma väheneb. Kas see annab teile ka mingisuguse võimaluse juurde küsida asju – teil on volikogu esimehe koht, kolm abilinnapea kohta, Nõmme linnaosavanema koht. On teil plaanis endale midagi juurde küsida, sest teil osakaal võimuliidus ju kasvab?

Hetkel sellist plaani ei ole. Kuivõrd ka teistes valdkondades on olulised teemad, mis me oleme koalitsioonilepinguga kokku leppinud, omavahel läbi räägitud kenasti, siis võib öelda, et koostöö praegu toimub hästi

Aga kui  opositsioon, nii kirju kui see ka Tallinnas on, saab omavahel kokkuleppele ja tullakse sotside juurde selge plaaniga, pannakse paber lauale, öeldakse, et sotsid saavad linnapea koha, teie saate linnapeaks, kas te võtaksid vastu sellise pakkumise?

Ma arvan, et kui sellise ettepanekuga tullakse, siis tuleb seda kindlasti arutada, aga hetkel sellist ettepanekut ei ole olnud ja ei ole ka indikatsiooni, et keegi sellega tuleks. Opositsioon Tallinnas ei ole seni väga ühtsena silma paistnud, mis puudutab näiteks kas või volikogu teise aseesimehe valimist, milles seni ei ole kokkuleppele jõutud.

In conclusion, it is clear that the topic of lippus has sparked a significant debate in Estonia. While the opposition has proposed changes, the coalition has expressed hesitation in dismantling the current system. This indicates the complexities and sensitivity surrounding the issue. It is crucial for the government to carefully consider all perspectives and make an informed decision that serves the best interests of the country. The ongoing discussion demonstrates the importance of open dialogue and collaboration in addressing contentious issues within a democratic society. Only time will tell how this issue will be resolved in Estonia.