Liiklusraevu ja omakohut esineb üha sagedamini | Eesti

Kas teil on kunagi olnud teekonnal olles tunne, et teised liiklejad tekitavad teile ohtu? Liiklusraev ja omakohus on Eestis üha sagedasem probleem, mis ohustab mitte ainult liiklejate turvalisust, vaid ka üldist sotsiaalset korda. Sellised juhtumid on viimasel ajal sagenenud ning on oluline arutada, kuidas neid probleeme lahendada. Artiklis uurime, mis on põhjustanud sellise käitumise kasvu ja milliseid meetmeid peaksime võtma selle probleemi lahendamiseks.

Mullu 12. septembri hommik oli veel suviselt soe ja kaunis. Kui Kehtnas elav 49-aastane Sander Falilejev kella 7.45 paiku tööle sõites Viljandi maanteelt Tallinna ringteele suunaga Tartu maantee poole keeras, ei ennustanud miski pööraseid sündmusi.

“Võtsin 90-100 km/h. Nüüd mul olid ees pakiautod, veoautod. Taga oli täpselt vaba. Midagi taga ei olnud. Reastusin mööda, vajutasin 110 sisse nii nagu oli lubatud. Ja alustasin möödasõitu, (näitab) kuskil siin ma olin nendega kõrvuti ja nüüd ma nägin, et suurel kiirusel taga lähenes Kia. Ta andis signaali, vilgutas tuledega, et ma mööda laseksin. Ma mõtlesin, et kuule, ma kohe jõuan neist mööda, et milleks? Ei ole mõtet, me saame niikuinii seal kokku. Ja nüüd ma olingi neist möödunud. Ja sel hetkel, kui ma mõtlesin, et ma näitan suunda paremale, et reastun tagasi, siis täpselt sel hetkel kahe rea vahelt see auto minu ja selle veoka vahelt keeras niimoodi vahele, et see veokas pidurdas. /…/ Ja keeras mulle vasakule peale, et ma pidin tegema äkkpidurduse, pidin keerama paremale selleks, et vältida kokkupõrget. Ja siis ta pani minema,” kirjeldas Falilejev.

Valge Kia roolis olnud 47-aastane Andres suhtles “Pealtnägijaga”, aga ei soovinud kaamera ette tulla, mistõttu kasutas saade tema hiljem politseile antud tunnistusi. Andrese sõnul sõitis ta Falilejevi Audist küll mööda, aga ei provotseerinud kuidagi.

“Kui ma pidurdasin hoo maha, siis ta näitas mulle parema käega keskmist sõrme, seda oli ilusasti näha läbi tagavaateklaasi. Ta teadis väga täpselt, mida ta teeb. Ja ma mõtlesin niimoodi, et hea küll, las las loll läheb,” rääkis Falilejev.

Audi ja Kia said uuesti kokku Tartu maantee pealesõidu juures, kus oli kellaajale kohaselt väike järjekord. “Ta nägi mind. Siis ta näitas mulle uuesti keskmist sõrme. Siis ma mõtlesin, ohoh. Ja siis ta tegi äkkpidurduse minu ees. /…/ Ma olin sunnitud siia kahe vahele keerama ja äkkpirdurduse tegema,” rääkis Falilejev.

Kui eelnevast pusklemisest pole säilinud või suudetud leida trassikaamerate või kaasliiklejate videot, siis edasise fikseeris transpordiameti liikluskaamera. “Pealtnägijale” intervjuu andmise ajaks polnud Falilejev seda videot näinud.

Liikluskaamerast paistab kell 7.43, kuidas tume Audi keerab paremalt poolt ette esimeses reas liikuvale valgele Kiale.

“Ma sõitsin temast paremalt mööda ja jäin keset parempoolset sõidurada seisma ja tulin autost välja. Läksin vaatama, et kes sa selline oled, et mida sa teed. Kas sa ise ka aru saad, mis sa teed, et sa enne rammisid mind, näitasid mulle keskmist sõrme, põhjustasid praktiliselt avarii? Nüüd täpselt samamoodi meelega tegid selle, et ma sulle tagant sisse paneksin ja hea, et teised inimesed terveks jäid,” meenutas Falilejev.

Politsei ja prokuratuuri sõnul, isegi kui varem trassil mingi rikkumine või solvang oli, ei õigusta see Falilejevi edasist tegevust. Seda enam, et ta töötas ise 1990. aastatel politseinikuna ja 2000. aastate alguses päästjana.

“Kui seal isegi mingi eelmäng oli – tüüpilised juhtumid on, et keegi ületas kiirust, sõitis ette, pidurdas järsult –, siis see mitte kuidagimoodi ei õigusta kaasliikleja poolt tehtut,” ütles vanemprokurör Kristjan Lill.

“Sa ei pea minema ise tegelikkuses füüsiliselt õigust nõudma,” märkis põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juht Taavi Kirss.

“Samas seesamane politseinik kogu aeg räägib kodanikukohusest ja sellest, et tuleb sekkuda. Ja ma ise olen olnud ka päästeametis tööl ja olen väga palju pidanud inimestele abi andma. Ma ei teadnud, mis inimesega on tegemist, kas ta on alkoholijoobes, kas ta on narkojoobes, kas tal on mingi epilepsiahoog,” kommenteeris Falilejev.

“Jaa, aga alati on võimalik võtta telefon, helistada 112 ja anda teada sellest rikkumisest. Ma olen juba sekkunud selliselt, et ma olen andnud teada politseile situatsioonist, kus ma näen, et inimene võib olla kuidagi ohtlik teistele liiklejatele ja ma olen selle välja toonud,” vastas Kirss.

Mida jutustab pilt? Ehkki kvaliteet pole kiita, paistab videost, kuidas Falilejev tormab linnamaasturi juhiukse juurde ja püüab seda lahti rebida. Hetkeks varjab vaatevälja mööduv masin, kuid on näha, kuidas ta teeb vähemalt kaks hoopi küljeklaasi ja ühe peegli pihta.

“Põhimõtteliselt käega koputasin talle vastu klaasi tugevasti, juhi ukse klaasi – tule välja, kas sa ise ka aru saad, mis sa teed, on ju. /…/ Välja ta ei tulnud, vahtis mind lolli näoga. Tegi niisuguse näo pähe, et umbes (laiutab käsi) ma ei tea, mida ma temast üldse tahan. Ütlesin, okei, ma lähen, helistan politseile. Aga mul telefon oli autos. Ja ma pöörasin talle selja ja hakkasin liikuma oma auto poole. Ja ta sõitis mulle tagant otsa paremasse jalga,” kirjeldas Falilejev.

Kaamera näitab, kuidas valge masin tagurdab. Kia juht väidab, et tahtis teepervele tõmmata. Falilejev, kes pole transpordiameti klippi intervjuu ajaks näinud, usub, et juht soovis põgeneda.

“Siis ma pöördusin ringi paremale poole – kuule, mis sa teed, on ju? Vaatas mulle otsa, andis uuesti gaasi niimoodi, et sõitis mulle selle vasaku jala asfaldi ja esistange vahele ja jätkas sõitmist,” ütles Falilejev.

“Võib-olla talle võis selline mulje jääda, aga ma näen ka seda, et liiklus on seal blokeeritud ja eluliselt on usutavam, et tõesti see Kia juht soovis siis nii-öelda teepeenrale sõita, et mitte häirida liiklust,” kommenteeris Lill.

“Ma kukkusin talle kapoti peale ja mind hakkas nagu alla tõmbama, siis ma rabasin kätega kapoti äärest ja kojamehest kinni, suutsin ennast sealt välja tõmmata, siis mul jalga sikutas asfaldi ja stange vahel auto alla,” rääkis Falilejev.

Pilt näitab, et nüüd vinnas Falilejev end kapotile, tõusis liikuval masinal püsti ja hakkas jalaga esiklaasi taguma.

“Ta vedas mind, kuskil 10-15 meetrit vähemalt toimus see kapoti peal sõidutamine, ja ei peatunud enne, kui ma tal klaasi sisse lõin. See oli nagu hädaseisund,” rääkis Falilejev.

Ehkki auto peatus, hüppas Falilejev kahe jalaga klaasi. Nüüd tuli Kia juht välja ja Falilejev sooritas uue hüppe.

“Ja ma hüppasin ka poti pealt maha, et see inimene kinni pidada ja ma ei saanud aru, mis seal juhtub. Sellepärast ma kaotasin tasakaalu ja ma olin pikali maas,” selgitas Falilejev.

“Omal ajal oli selline märulifilm, kus peategelaseks oli Van Damme – selline vandammelik liigutus seal ühel hetkel käib. See kindlasti ei ole kuidagi normaalne,” kommenteeris Lill.

Falilejevi sõnul ei hüpanud ta kapoti pealt alla selleks, et Kia juhti rünnata. “Ei. Kui ma oleks hüpanud alla niisuguse eesmärgiga, tahtmisega teda rünnata, siis ma arvan, me ei räägiks selle mehega praegu, sest ma olin nii püha viha täis, et ma vaevu hoidsin ennast tagasi, et ta koha peal maha lüüa. Päris ausalt,” rääkis ta.

Politseini jõuab aastas kümneid liiklusraevu juhtumeid

Põhja prefektuuri liiklusjärelevalvetalituse juhi Taavi Kirsi sõnul tegeleb politsei üle Eesti aastas umbes 50 liiklusraevu juhtumiga ja tol hommikul toimunu on vähemasti alguse puhul tüüpiline.

“Maha pidurdamine teise auto jaoks on kõige levinum põhjus või väljendusviis sellest liiklusraevust,” ütles Kirss.

Kättemaksuks ette keeramisest ja pusklemisest on palju näiteid, kas või olukord 2021. aasta novembris Saku ja Kiisa vahel, kus punane Volvo segas kiirendades möödasõitu ja kui teine liikleja tagasi tema taha reastus, pidurdas järsku ning jättis teise osapoole kraavi põhja.

Silme eest läheb mõnikord mustaks nii elukutselistel kui ka tavalistel roolikeerajatel. Omaette teema on tülid liinibussidega, kes on kaasliiklejate meelest mõnikord liiga aeglased või keerasid ette – näiteks olukord 2022. aasta märtsis, kus solvunud Honda juht keeras algul risti üle kahe sõidurea ja pisut hiljem hüppas foori taga autost välja, et bussi paari võmmuga kostitada.

Või siis episood sama aasta augustist, kus ära pahandatud sõiduauto juht tegi Tallinnas Kristiine viadukti all bussile äkkpidurduse, mis tekitas mitmele reisijale väiksemaid vigastusi.

“Paljudel juhtudel on vanemad inimesed bussis. Hoiavad kinni, aga ega nad ei ole valmis selleks situatsiooniks ja saavad väga raskelt viga ikkagi,” tõdes Kirss.

Mitu sellist omakohtumõistjat pidid hiljem ise ühistransporti kasutama hakkama, sest nende juhtimisõigus võeti karistuseks ära.

Kirsi sõnul tegeleb politsei nii otseste hädaabikõnede kui ka sotsiaalmeediasse jõudnud juhtumitega. Näiteks on levinud video 2023. aasta augustist, kus kaks noorhärrat Kadaka ristmikul ennastunustavalt poksivad.

On isegi traagiline juhtum, kus endast väljas jalakäija torkas vales suunas sõitnud juhti noaga ja närvis noormees lõi kaasliiklejat nii, et too kukkus ja hiljem suri.

“Pahatihti meil ongi liikluses, et me näeme hästi palju teiste rikkumisi ümber enda, siis me sekkume, hakkame neid lahendama ja käitume siis ise võib-olla palju suuremat ohtu tekitades,” sõnas Kirss.

Politsei pidas Falilejevi kinni

Tallinna ringteel Sander Falilejevi juhtumis läks olukord aga veel pöörasemaks. Mõlemad pooled helistasid 112 numbrile ja kümmekonna minutiga laekus kaks ekipaaži kokku viie politseinikuga. Mõlema osapoolega vesteldi eraldi. Kui Kia juht oli rahulik, siis Audi juhil olid tuurid üleval, sest talle tundus, et tema versiooni ei usuta.

Olukorda jäädvustasid nii politsei vormikaamerad kui ka Falilejev ise oma mobiiliga. Falilejevi ja politseinike vaidlus kestis, kuni kell 8.17 saabus kiirabi, kes tegeles paarkümmend minutit Falilejeviga, fikseeris põlvevigastuse ja tegi EKG, aga ei leidnud midagi eluohtlikku.

Selleks hetkeks oli politsei saanud teada, mis maanteekaamera videol paistab, ja otsustas Falilejevi kinni pidada kahtlustatavana kehavigastuste tekitamises.

Politsei keelitas meest nendega kaasa minema üle kümne minuti, tekkis koguni rüselus. Falilejevi sõnul oli ta valudes ja seisis jalul ainult kiirabis saadud valuvaigistava süsti toel.

“Mida sa teed, mul on jalg haige! Mida sa teed, mul on jalg haige!” ütleb Falilejev politseinikele.

“Olge hea, liikuge. /…/ Paneme tal käed raudu,” räägivad politseinikud.

“Vaadates kõiki neid materjale, isiku enda käitumist, siis põhjendatud kuriteokahtlus kui esimene eeldus, et üldse isikut kinni pidada, oli absoluutselt olemas. /…/ Vaadates kogu seda sündmusteahelat, kuidas see kõik toimus ja mil viisil inimene käitus politseiametnike suhtes. Talle oli antud korduvalt korraldusi, teda oli ka korduvalt hoiatatud, talle oli antud aega, et hakata täitma politsei korraldust,” kommenteeris vanemprokurör Kelly Kruusimägi.

“Meie töös ei ole just väga palju neid situatsioone, kus me peame minema füüsiliselt. Me proovime alati ikkagi sõnadega maha rahustada situatsiooni. Aga teisest küljest sa pead tegutsema mingis situatsioonis. Kui see inimene sulle hakkab vastu ja ta ei allu korraldustele, ta ei saa sõnajõust aru, siis konfliktiolukord peab mingi lahenduse leidma lõpuks,” selgitas Kirss.

Kui Falilejev väidab, et algul politsei tõukas ja lõi teda rusikaga selja tagant maksa, siis tema enda ega politsei kaamerapildis seda tegelikult ei paista. Samuti pole näha, et teda oleks löödud teleskoopnuiaga nagu ta väidab.

“Teleskoopnuia tegelikult tol korral ei kasutatud üldse nii-öelda sihtotstarbeliselt. Teleskoopnuia – kui me mõtleme, milleks tavaliselt kasutatakse, see on löögi tegemine –, tolles kaasuses ei ole teleskoopnuiaga mitte ühtegi lööki tehtud,” ütles Kruusimägi.

“Politseinik karjub seal, et davai, tõuse püsti ja kobi autosse. Ütlesin, et ma ei saa püsti tõusta, mul on põlved nii valusad ja nii katki, et mul põlv ei paindu. Ma ei ole suuteline tõusma,” kirjeldas Falilejev.

Kella 8.51-ks oli Falilejev püsti saadud ja talutati politseiautosse.

“Siis ma ütlesin, et ma vajan esmaabi. Aidake mind. Ei, selle asemel võeti mind nagu kott, tõsteti maast lahti ja põhimõtteliselt tassiti ja lohistati ja visati mind sinna politseiautosse, käerauad peal,” rääkis Falilejev.

Kui enamikul inimestest ei juhtu sellist vastasseisu isegi üks kord elus, siis Falilejevil oli see juba teine tüli politseiga. 2018. aasta jaanuaris võttis politsei ta Rapla linnas maha turvavööta kõrvalistmel ja tekkis väga sarnane vastasseis, kus ta heitis ette menetlusnormide rikkumist ja võimuliialdust.

Falilejevi kinnitusel ei ole tal tekkinud suurt vimma oma kunagiste kolleegide, politseinike vastu. “Ütlen teile ausalt, ei ole. Ma olen küll Eesti politseis väga pettunud nende käitumise pärast. Nende käitumine seisneb rohkem selles, et mitte inimesi kaitsta, vaid põhimõtteliselt igat autojuhti nöörida ja raha neilt saada,” ütles ta.

Kokkuvõttes on 12. septembril juhtunu näide, kuidas väikesest asjast kasvab suur riid. Väidetavat matslikkust reguleerima läinud mees sai süüdistuse avaliku korra raskes rikkumises, mis seisnes kaasliikleja ründamises ja sõiduki lõhkumises ning ees seisab kohus.

Falilejev kaebas omakorda politsei võimuliialduse peale, aga hiljuti lükkas Tallinna ringkonnakohus selle lõplikult tagasi.

Rohkem kui politsei maha väänamine, tekitas prokuröride sõnul talle vigastusi loo alguses kirjeldatud ninja-hüpe autokapotilt ja maandumine.

Falilejev jääb aga endale kindlaks, et tegelik patustaja teeskleb ohvrit ning politsei kaitseb oma mundriau, ja ta lubab minna edasi Euroopa Kohtusse. “See on ju näha, et politsei valetab. Sõna otseses mõttes politsei valetab,” ütleb Falilejev.

Kokkuvõttes võib öelda, et liiklusraev ja omakohus on Eestis tõusuteel olev probleem, mis ohustab liiklusohutust ja ühiskonna üldist turvalisust. On oluline, et inimesed mõistaksid, et liiklusraev ja omakohus on ebaseaduslikud ning neil võivad olla tõsised tagajärjed nii füüsilisele kui ka vaimsele tervisele. Õiguskaitseorganid ja avalikkus peaksid seadma prioriteediks selliste juhtumite ennetamise ja nendega tegelemise. Lisaks on oluline läbi viia teavituskampaaniaid, mis rõhutavad ohutut ja lugupidavat käitumist liikluses ning väärtustavad seadusliku süsteemi toimimist.