Liiklus Eesti maanteedel oli mullu tihedam kui kunagi varem | Eesti

“Welcome to Estonia, where the scent of freedom fills the crisp air as you weave through our scenic motorways. However, it appears that something else is thriving on our roads – congestion! Yes, Liiklus (traffic) on Estonian roads is at an unprecedented peak, a byproduct of rapid growth and development in this young, vibrant country. As Estonia hurtles toward a digital highway to success, finding a harmonious balance between pace and progress will require innovative thinking and responsible leadership. Join us on a journey to navigate this chaotic convergence, shedding light on the drivers of growth and the keys to unlocking a better future for Estonian motorists and the country’s thriving community.”

Transpordiameti analüüsist selgub, et Eesti maanteedel muutub liiklus iga aasta aina tihedamaks. Kõige rohkem sõitsid autod 2023. aastal Tallinna-Tartu maanteel.

Eelmisel aastal oli Eesti sõidukite läbisõitude maht 11,9 miljardit kilomeetrit, mis on 2,4 protsenti enam kui 2022. aastal, mil Eesti teedel läbiti kokku 11,6 miljardit kilomeetrit.

Enamik läbisõitudest – 72,3 protsenti jääb sõiduautode arvele. Teine suure läbisõiduga sõidukite liik on veoautod (13,8 protsenti) ning kõige väiksema osa läbisõidust andsid mullu bussid ja mootorrattad (kokku 2,5 protsenti).

Viimaste aastate jooksul on Eesti põhimaanteede läbisõit pidevalt kasvanud. 2023. aastal läbisid sõidukid Eesti põhimaanteedel kokku umbes 3,3 miljardit kilomeetrit. 2022. aastal oli läbisõit 61 tuhande kilomeetri võrra väiksem. Põhimaanteede läbisõit esimesel andmete kogumise aastal 2016 jäi napilt alla kolme miljardi kilomeetri.

Suurim läbisõidu kasv kilomeetrites võrreldes 2022. aastaga oli Tallinna-Tartu maanteel 18,4 miljoni kilomeetri ja Tallinna ringteel 17,6 miljoni kilomeetri võrra.

Transpordiameti analüütika ja andmete üksuse juhataja Reimo Tarkiaineni sõnul tuleneb Tallinna-Tartu maantee läbisõitude arvu kasv maanteede neljarealiseks ehitamisest.

“Tallinna-Tartu maantee puhul on läbisõitude arvu suurenemine kindlasti mõjutatud asjaolust, et Tallinnast kuni Mäoni on nüüd 2+2 maantee. Nii ajaliselt kui ka distantsilt lühem tee Kesk-Eestisse on pannud inimesi muutma enda marsruute,” ütles Tarkiainen.

Tallinna ringtee läbisõidu kasvu põhjust näeb Tarkiainen samuti sõiduridade lisamises.

“Tallinna ringtee puhul saab tuua sama näite nagu Tallinna–Tartu maantee puhul ehk viimastel aastatel on Tallinna ringtee pea täies ulatuses ehitatud 2+2 teeks ning kiirem marsruudi valik suunab inimesi üha enam sellisele teele. Alternatiivsete teede valik on vähenenud,” ütles Tarkiainen. Lisaks mõjutab Tarkiaineni sõnul Tallinna ringtee läbisõitu selle lähiala hoogne elamu-, arendus- ja kaubanduspindade lisandumine.

Ainuke põhimaantee, mille läbisõit eelmine aasta vähenes oli Tallinna-Paldiski tee, mille läbisõit 2022. aastal oli 97,6 miljonit kilomeetrit ja 2023. aastal 800 tuhat kilomeetrit vähem. Tarkiaineni sõnul on selle maantee läbisõitu mõjutanud teetööd, kuid ka ülemaailmsed kriisid.

“Kuna Paldiski maantee on oluline alternatiiv Pärnu maanteele, siis võivad ühe aasta kasutust mõjutada 2023. aasta ja ka sellele eelnenud aastal toimunud teetööd Tallinnas, maanteel kui raudteel. Lisaks on Paldiski maantee seoses kaubasadama paiknemisega olnud oluline transiidikoridor, kuid transiidi osakaal vähenes seoses Venemaale kehtestatud sanktsioonidega oluliselt. Kindlasti oli mõju ka covidil,” ütles Tarkiainen.

Kõige suurema läbisõiduga põhimaantee oli Tallinna-Tartu maantee, mille läbisõit oli mullu 832,8 miljonit kilomeetrit, selle järel Tallinna-Narva maantee 604,8 miljoni kilomeetriga. Kolmanda suurima läbisõiduga põhimaantee oli Tallinna-Pärnu-Ikla maantee läbisõiduga 578,4 miljonit kilomeetrit.

Uuringuga saab lähemalt tutvuda Transpordiameti kodulehel.

As the traffic on Estonian roads continues to intensify, it is evident that this trend will not subside in the near future. The country’s rapid economic growth, urbanization, and increasing connectivity have all contributed to the growing number of vehicles on the road. It is crucial that Estonia’s infrastructure and transportation systems adapt to this new reality, prioritizing safety, efficiency, and sustainability. By doing so, the country can ensure a smooth and safe flow of traffic, while also mitigating the environmental impact of this growth.