Liik: Putinil on põhjust loota, et võidab valimised ka võltsimisteta | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Liik on artikkel, mis käsitleb Venemaa presidendi Vladimir Putini võimalikku võitu valimistel ilma valimispettuseta. See on teema, mis puudutab mitte ainult Venemaa kodanikke, vaid ka rahvusvahelist kogukonda. Kas Putin suudab valimised võita ausal viisil või kasutab ta endiselt kahtlaseid meetodeid võimul püsimiseks? Kas see mõjutab ka Eesti suhteid naaberriigiga? Jääge kuulama, kuidas see lugu areneb ja mõjutab maailma poliitilist maastikku.

“Putinil ikkagi on vaja teatavat legitiimsust. Näilist legitiimsust see talle annab. Kui ta jätaks need (valimised) ära, siis oleks see iseenese avalikult diktatuuriks kuulutamine. Ja lisaks ma arvan, et tal on põhjust ka loota, et ta võidab need isegi ausalt, nii et tal ei ole mitte midagi karta nendest valimistest,” põhjendas Liik Venemaal presidendivalimiste toimumist.

Liigi sõnul on Kremlil ka ebameeldiv kogemus valimiste võltsimisega, mistõttu seda teha ei soovita.

“Ma ei ole kindel muidugi, kui palju nad tahavad ka niimoodi võltsida. Kremlil on ju ebameeldiv kogemus sellega, kui 2011. aasta parlamendivalimisi massiliselt võltsiti ja sellest saidki need 2011. ja 2012. aasta rahutused alguse. Sellest ajast peale nad on püüdnud valimisi paremini nii-öelda korraldada, sõeluda kandidaate, mõjutada valijaid, et otsest võltsimist oleks vähem vaja teha. Aga ma arvan, et ei ole põhjust kahelda, et Putin saab olulise enamuse toetuse ja inimeste hulk, kes valimas käivad, saab olema ka muljetavaldav,” rääkis Liik.

Liik tõdes, et Putini toetus rahva seas on väga kõrge ning murettekitav on see, et kõrgharidusega inimesed toetavad teda varasemast rohkem.

“Sotsioloogid, kellega ma olen viimasel ajal suhelnud või kelle kirjutisi jälginud, ütlevad, et umbes 85 protsenti venemaalastest tõepoolest toetab praegu Putinit, erinevad inimesed erinevatel kaalutlustel. Huvitav ja tegelikult murelikuks tegev uus areng on see, et kõrgharidusega inimesed toetavad Putinit rohkem kui varem,” ütles ta.

“Aga niimoodi on. Ma arvan, et vähemalt sellised valimised, kus kandidaatide valikus on ette harvendustöö ära tehtud, ta võidaks ka ausalt,” lisas Liik.

Vene võimud keelasid presidendivalimistel kandideerida Jekaterina Duntsoval ja Boriss Nadeždinil, kuigi Liigi sõnul ei oleks nende toetus valimistel ka suur olnud. Samas märkis Liik, et Putin ei taha lubada seda, et sõjavastaste kandidaatide toetusnumber ajalukku kirja jääks.

“On õige, et tõelisi poliitikuid sellele lavale ei ole enam jäänud. Kandidaatidest natuke huvitavad olid kaks tükki, keda lõpuks valimistele ei lastud – Jekaterina Duntsova ja Boriss Nadeždin. Nad ei ole kumbki väga tuntud nimed, aga nad mõlemad olid sõjavastase positsiooniga ja oli näha, kuidas see lektoraat, kes on tegelikult sõja vastu, hakkas nende taha konsolideeruma ja neid toetama. See ei oleks iialgi olnud mingisugune väga suur hulk. Me räägime ühest–kahest, maksimaalselt viiest protsendist. Aga nii suure rahva seas nagu Venemaa on ka see väga suur number tegelikult ja kumbagi neist Kreml lõpuks ei lasknud valimistele,” selgitas Liik.

“Ma arvan, Putin ei kartnud midagi tulemuse suhtes, aga ta ei tahtnud lihtsalt, et saaks faktiks see, et sõjavastast kandidaati toetas nii ja nii palju inimesi. See number jääks ajalukku ja see ei oleks talle võib olla meeldiv,” lisas ta.

Liik ütles, et kuigi Venemaal on sõjavastaseid või sõjaga rahulolematuid, ei tähenda see, et nad Putinit valimistel ei toetaks.

“Ma arvan, et isegi kui see sõda puudutab inimesi, see ei tähenda veel, et nad Putini vastu selle pärast hääletavad. Seal on mingid teistmoodi loogikad. Paljud mõtlevad, et nii palju on juba ohverdatud selle sõja võitmise nimel, et praegusel hetkel peatuda ka ei saa ja praegu on vaja presidendi taha joonduda. Paljud on omaks võtnud selle seisukoha, et lääs on Venemaa vastu ja see on eksistentsiaalne võitlus läänega. Ja ma arvan, et need kõrgharidusega inimesed või isegi eliit lihtsalt tajuvad valiku puudumist. Nad saavad aru, et tegelikult ei ole võimalik minna tagasi 23. veebruarisse 2022, tagasi sellele Venemaale lihtsalt sõja lõpetamisega ei saa, järgneksid niikuinii reparatsioonid. Venemaa, tema maine oleks kahjustatud,” selgitas Liik.

“See oleks üks teine riik ja teistsuguse rahvusvahelise positsiooniga ja selle tõttu need inimesed – ja ma arvan, et siia kuuluvad just paljud need kõrgharidusega valijad, kes on hakanud ootamatult varasemast rohkem Putinit toetama – toetavadki Putinit, saades aru, et ta teeb midagi kohutavalt kriminaalselt, aga samas nägemata, kuidas seda oleks võimalik lõpetada niimoodi, et ei hakkaks veel halvem, kaasa arvatud neile endale isiklikult,” lisas ta.

“See on päris kohutav olukord ja kui jälgida neid inimesi või nende sõnavõtte, siis väga paljud ka mu enese vanad tuttavad on muutunud erakordselt küüniliseks kõige ja kõigi suhtes. Ja ma arvan, et see on üks viis kanaliseerida seda päris kohutavat moraalset olukorda, milles nad on.”

Venemaal on sõjavastased inimesed karistada saanud. Liik tõdes, et karistused on karmid.

“Ma arvan, et stalinismiga praegu toimuvat ei saa veel võrrelda. Aga ma arvan, et Brežnevi aeg, rääkimata Gorbatšovi aeg, oli ikkagi juba väga palju leebem kui see, mis praegu Venemaal toimub. Praegu tõesti karistatakse väga karmilt inimesi, kes on oma sõjavastast positsiooni väljendanud ja ilmselt eesmärk ongi see, et näidata ühiskonnale, et seda ei tasu teha, et karistused on tõelised ja karmid,” rääkis ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Putinil on Venemaa presidendivalimistel tugev positsioon ning ta võib siiralt loota võidule ka ilma valimiste võltsimiseta. Siiski ei saa välistada võimalust, et võimu säilitamiseks võidakse kasutada ebasoodsaid meetmeid. Oluline on jälgida valimiste protsessi ning tagada aus ja läbipaistev valimiskord. Lisaks on oluline, et rahvusvaheline kogukond jälgiks kriitiliselt Venemaa valimiste kulg ning mõjutaks vajadusel protsessi aususe tagamisele.