Ligi: valitsuses praegu rahandusgurusid pole | Eesti

Täna pöördus endine Eesti rahandusminister Jürgen Ligi Eesti valitsuse poole, väites, et praeguses valitsuses pole piisavalt rahandusgurusid. Ligi tõi välja, et ajal, mil majandus seisab silmitsi suurte väljakutsetega, on oluline, et valitsusel oleks piisavalt pädevaid spetsialiste, et tagada stabiilne majanduskasv. See avaldus on tekitanud laia arutelu Eesti poliitilises sfääris ja ka rahva seas, tõstatades küsimuse, kas valitsusel on tõepoolest vaja rohkem rahandusgurusid, et juhtida riigi majandust tõhusamalt.

Läbirääkimised valitsuses õpetajate palgatõusu üle on näidanud, et rahanduslikke asjaolusid eriti ei arvestata ning riigivalitsemise asemel lokkab populism ja parteitöö, ütles Vikerraadio saates “uudis+” endine rahandusminister Jürgen Ligi (Reformierakond).

Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) teatas teisipäeval, et valitsus jõudis kokkuleppele 5,7 miljoni euro eraldamises õpetajate lisapalgatõusuks, mis tõstaks õpetajate alampalga määra 1820 eurole.

Ligi häiris teda asjaolu, et uudisest jäi mulje, justkui oleks kaks valitsuserakonda, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid, selle raha omal jõul leidnud.

“Läbirääkimisi juhivad kahjuks jah parteijuhid, kes rahanduslikke asjaolusid väga palju ei arvesta. Tänahommikune avaldus, et kaks kaks parteid leidsid järsku palgatõusuks raha, näitab, et siin on palju propaganda elementi sees. Minus tekitab tülgastust selline juhtimisviis, kus kõik omistatakse partei heale südamele või deemonile, teisele parteile,” lausus Ligi.

Kallas lisas hommikul, et vajalik raha tuleb mitme ministeeriumi tegevuste kärbetest. Ligi sõnul ei saa ühekordse kärpega palgatõusu kindlustada.

“Pika kogemuse järgi võin öelda, et tegu on mingi ühekordse rahaeraldisega iseenda eelarvest, mis pikaajalist kokkuhoidu või raharessurssi ei paku. Aga palku ei saa tõsta ühekordse liigutusega. Tegelikult mingit raha leidmist – minu tunnetuse järgi – ei ole olnud,” lausus Ligi.

“Valitsus peab kehtestama raha kasutamise reeglid. Ei ole nii, et jätame mingi ühekordse kulu ära ja selle arvelt tõstame palka. See ei ole nii, et hommikuste uudiste ja ajutiste katetega kõik toimub. Palk on püsikulu ja seda tahetakse kogu aeg tõsta. Ja ei ole midagi tõsta, kui see on ühekordne kulu,” lisas ta.

Ligi hinnangul tegid õigesti hoopis ministrid, kes oma haldusalast kärbet ei olnud nõus tegema.

“Väga õigesti tegid ministrid, kelle haldusalas palgatõusu ei ole, kelle töötajad ka tegelikult vajavad seda, soovivad seda ja kes töötavad ka väga väärikatel ametitel,” nentis ta.

“Igatahes on see silmakirjatsemine ja see ei ole rahandus, millega praegu tegeldakse,” lisas Ligi, märkides, et õpetajate palgatõus on kahe aasta peale nüüd 31 protsenti.

“Õpetajaid eeliskoheldi – 5,7 protsenti said nad juba palgatõusu, mida teised ei saanud, eelmisel aastal said 23,9 protsenti, see on 31 protsenti kahe aastaga, ja siis Kristina Kallas käib ja esineb – ja mitte ainult tema, (Eesi 200 esimees ja välisminister) Margus Tsahkna tuleb kodumaale ja teatab midagi väga uhkelt, kuidas (valitsuses) ei ole poliitilist tahet (õpetajate palgatõusuks). Ausalt, see on tülgastav, niimoodi riiki ei ehitata,” rääkis Ligi.

Valitsuse ja valitsuserakondade juhtide üldise kompetentsi kohta rahanduses märkis Ligi, et arenguruumi on.

“Tõesti, kui te nimesid nimetasite, siis ega seal (saatejuht Mirko Ojakivi nimetas Kaja Kallast, Mart Võrklaeva, Erkki Keldot, Marek Reinaasa, Margus Tsahknat, Lauri Läänemetsa, Jevgeni Osssinovskit – toim.) rahandusgurusid ei ole. Tuleb neile anda võimalus oma rahva mandaadi eest kogemusi koguda. Eks see on ka üks põhjus, miks ma neile kogu aeg nõua annas ja avalikult sõna võtan vajaduse korral. Igal juhul mures tuleb olla, kui asju hakatakse ajama partei tasandil ja rääkima meie või Eesti riigi asemel partei nimel. See on päris võigas, kuidas… Ma olen aastakümneid rookinud seda, et inimesed ei saa öelda ühtegi viieminutlist kommentaari, ilma et nende partei oleks nimetatud 15 korda. See ei ole riigivalitsemine, see on parteitöö;” lausus Ligi.

In conclusion, it is clear that Estonia’s current government lacks financial experts, according to Jürgen Ligi. This could potentially impact the country’s economic decision-making and future financial stability. It is important for the government to consider adding experts in the field of finance to ensure that the best decisions are made for the country’s economy. By prioritizing the expertise of financial gurus, Estonia can set itself on a path towards continued economic growth and prosperity.