Levikom hakkas hulk aega pärast lepingu lõppu eksklientidelt raha nõudma | Majandus

Tere tulemast Eestisse! Viimastel päevadel on palju kõneainet tekitanud Levikomi tegevus, kus ettevõte on hakanud nõudma endistelt klientidelt raha, hoolimata sellest, et nende lepingud on juba lõppenud. See on tekitanud palju pahameelt ja segadust majandussektoris ning inimesed on hakanud otsima õiguskaitset selle ebakohasele praktikale. See on toonud kaasa palju arutelu ja pole kahtlust, et see teema jätkab meie tähelepanu köitmist lähiajal. Oleme valmis jagama teile kõige uuemaid arenguid ja arvamusi sellest intrigeerivast teemast.

2022. aastal sattus telekomifirma Levikom rahalistesse raskustesse ning nende baasvõrku lülitati võlgade tõttu järjest välja. Sama aasta juuni hakul said paljud Levikomi kliendid kirja, et ettevõte on oma tegevust ümber kujundamas ja sellega seoses loeb liitumislepingu lõppenuks alates 5. juunist.

Ühtlasi teatas Levikom, et pärast seda pakub kliendile teenust Rednet OÜ, teenuse osutamise üleminek toimub tehniliste takistusteta ning Rednetiga lepingu sõlmimiseks tuleb klientidel nendega ise ühendust võtta.

Möödunud aasta oktoobris ehk aasta ja viis kuud hiljem laekus aga paljude Levikomi endiste klientide postkasti kiri, kus ettevõte nõudis vahepeal kogunenud arvete tasumist. Arve saanud inimestele jäi nõue arusaamatuks, nagu ilmneb tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve ameti (TTJA) tarbijavaidluste komisjoni laekunud kaebustest.

Tüüpilise juhtumi puhul kirjeldab Levikomi kunagine klient, kuidas talle eelmise aasta 3. oktoobril laekus Levikomilt meeldetuletuskiri, et tal on seadmete kasutamise eest juunist 2022 kuni septembrini 2023 võlg. Võlasumma jääb eri kaebuste puhul vahemikku 60 eurost kuni 131 euroni.

18. oktoobril tuli klientidele uus kiri, kus Levikom teavitas, et seadmete kasutamisest ja tingimustest pidi kliente teavitama uus internetiühenduse teenuse osutaja.

Tarbijavaidluste komisjonile on ettevõtte endised kliendid öelnud, et nad sõlmisid pärast Levikomiga lepingu lõppemist uue lepingu Rednetiga ja on sellele ka teenuste eest maksnud, kuid seda, et teenus läheb Rednetile üle ilma seadmete rendita, nad ei teadnud, liiatigi, et ilma seadmeteta ei olegi võimalik teenust pakkuda.

Ühes kaebuses kirjeldab endine klient, et võttis pärast Levikomilt saadud lepingu lõpetamise teadet ise nendega ühendust, et uurida, mis talle üle antud seadmetest saab, ning sai Levikomi teenindajalt vastuse, et ta võib seadmed endale jätta või jäätmekäitlusse viia.

Teise kaebuse puhul kirjeldab klient, kuidas soovis 2022. aasta aprillis Levikomi teenusest loobuda, aga ei nende klienditugi, tehnilise toe e-mail ega ka telefon ei vastanud ja ettevõtte Tallinna kontori uks oli suletud. Seetõttu liitus klient Telia internetiühendusega, kuid seadmeid ei olnud võimalik Levikomile tagastada.

Levikomi nägemuses on asjad hoopis teisiti. Ettevõte selgitas komisjonile, et nemad lõpetasid juunis 2022 küll sideteenuse lepingu, aga rendileping jäi pärast seda kehtima.

“Tarbija ei saanud eeldada, et ta saab seadmed endale tasuta või saab neid tasuta rentida,” teatas Levikom ja lisas, et tarbijal on pärast sideteenuse lõppemist õigus seadmeid edasi rentida ning Levikom ei saanud ühepoolselt seadme renti üles öelda, seda pidanuks tegema klient.

“Kaupleja on nõus renditeenuse tasu nõude tühistama, kui tarbija tõendab, et on pärast liitumislepingu lõpetamist üritanud seadmeid Levikomile tagastada, kuid see ei osutunud võimalikuks,” teatas Levikom tarbijakaitseametile.

Komisjon: Levikom ei esitanud rendi jätkumise kohta ühtki tõendit

Tarbijavaidluste komisjoni Levikomi põhjendused ei veennud, sest praeguseks on nad teinud otsuse 17 juhtumi kohta, andes kõigi puhul õiguse kliendile. 

Komisjon märkis ühes kliendi kasuks tehtud otsuses, et Levikom pole esitanud ühtki tõendit, et teavitas tarbijat seadmete rendi jätkumisest ja oleks igakuiselt arveid esitanud. Ehkki Levikom väitis, et kliendil tekkis rendi maksmise kohustus siis, kui nemad olid pärast meeldetuletuskirja talle rendiarved väljastanud, komisjon sellega ei nõustunud.

“Meeldetuletuskiri 03.10.2023 ja arvete esitamine pärast 15 kuu möödumist lepingu lõppemisest ei tõenda rendisuhte jätkumist,” tõdes komisjon.

Samuti leidis TTJA komisjon, et tootelepingu kohaselt oli Levikomil kaks kohustust: pakkuda internetiteenust ja anda selle kasutamiseks vajalikud seadmed. Sellest nähtub, et seadmed olid tarbijal justnimelt internetiteenuse saamiseks ehk need olid liitumislepingu täitmiseks omavahel seotud tingimused.

“Kaupleja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et ta oleks tarbijaga läbi rääkinud seadmete kasutuse tasu osas pärast lepingu lõpetamist. Vastupidi, kaupleja teatas, et üleminek uuele operaatorile toimub tehniliste tõrgeteta ning tarbijal tuleb leping sõlmida uue operaatoriga, mida viimane ka tegi ning maksis teenuse osutamise eest uuele operaatorile,” märkis komisjon oma otsuses.

Samuti tõdes komisjon, et 1. juunil 2022 saadetud teadet ei saa lugeda lepingu muutmiseks ja rendisuhte jätkamiseks. Lisaks ei olnud Rednet komisjoni hinnangul kohustatud kliente seadmete edasise kasutamise tingimustest teavitama – kui Levikom leiab, et need seadmed kuuluvad talle, siis pidanuks ka edasistest seadmete kasutamise tingimustest kliente just Levikom teavitama.

Komisjoni hinnangul käitus Levikom tarbija osas eksitavalt.

Esimesed tarbija kasuks tehtud otsused tegi TTJA tarbijavaidluste komisjon selle aasta 2. jaanuaril ning edasi on neid lisandunud 25. ja 26. jaanuaril, kuid Levikom jätkab sellest hoolimata endistelt klientidelt raha nõudmist.

Näiteks veel möödunud reedel, 26. jaanuaril laekus ühe kliendi telefoni Levikomilt sõnum viisakalt sõnastatud inkassoähvardusega: “Hea seadmete renditeenuse klient. Vältimaks teie võlgnevuse edastamist inkassofirmale, palume arved tasuda või kontakteeruda [email protected]”.

Äriregister näitab, et Levikom Eestil on esitamata käibedeklaratsioon, mille tähtaeg oli 22. jaanuaril ja lisaks on neil 30. jaanuari seisuga üle 254 000 euro suurune maksuvõlg.

ERR küsis kommentaari ka Levikomilt, kuid selle omanik Tõnis Palts ütles, et kuna praegu käivad läbirääkimised investoritega, ei ole tal võimalik enne neljapäeva vastata.

Kokkuvõtteks võib öelda, et Levikomi tegevus eksklientidelt raha nõudmisel pärast lepingu lõppu tekitas suurt pahameelt ning õigustatult. Ettevõtte selline käitumine on ebaaus ja kahjustab nende mainet. Tarbijakaitseamet peaks selliseid juhtumeid hoolikalt uurima ja vajadusel karistama ettevõtteid, kes rikuvad tarbijate õigusi. Samuti peaksid tarbijad olema teadlikud oma õigustest ja valmis vajadusel oma õiguste eest seisma. Sellega saab tagada ausa ja läbipaistva ärikeskkonna ning kaitsta tarbijate huve.