Leningradi oblastis kostsid plahvatused, Ust-Lugas põles vedelgaasiterminal | Välismaa

Tere tulemast, head inimesed! Viimase aja plahvatused Leningradi oblastis ja vedelgaasiterminali põleng Ust-Lugas on tekitanud muret ja huvi üle ilma. Need sündmused on mõjutanud mitte ainult Venemaad, vaid ka meie naaberriiki Eestit. On oluline olla teadlik nendest arengutest ja nende võimalikest tagajärgedest meie piirkonnale. Seetõttu on oluline olla kursis viimaste uudistega ja mõista nende mõju nii Eestile kui ka ülejäänud maailmale. Oleme siin selleks, et pakkuda teile värsket ja olulist infot, mis aitab teil mõista ja reageerida nendele sündmustele.

Oluline pühapäeval, 21. jaanuaril kell 21.45:

– Droonirünnak Venemaal;

– Leningradi oblastis Venemaal kehtestati kriitilisele taristule kõrge ohutase;

– Ukrainas tõsteti raketioht taas kõrgeimale tasemele;

– Budanov: Põhja-Korea on Venemaa suurim varustaja;

– Zelenski: Trumpi avaldused sõja peatamisest 24 tunniga teevad muret;

– Venemaa andis lööke Sumõ oblastile;

– Zelenski ei näe vajadust 500 000 inimese mobiliseerimiseks;

– Podoljak: kõnelusteks Venemaaga peab see saama taktikalisi kaotusi;

– Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 760 sõdurit;

– Ukraina: Vene väed korraldasid ööpäevaga neli raketi- ja 69 õhurünnakut;

– Venemaa teatas Harkivi oblasti küla vallutamisest;

– Telegraph: Ukraina ehitab oma Surovikini liini;

– Okupatsioonivõimud: Donetskis sai Ukraina rünnakus surma 25 inimest

Droonirünnak Venemaal

Venemaa Leningradi oblastis puhkes ööl vastu pühapäeva merekaubasadama vedelgaasiterminalis ulatuslik tulekahju, Ust-Luga asula elanike sõnul kuulsid nad eelnevalt plahvatusi, vahendas portaal Unian Vene Telegrami kanalit Ostorožno novosti.

Lisaks teatasid Kingissepa elanikud lendavate droonide helist. Linn asub sadamast ca 35 km kaugusel.

Samas kirjutab Telegrami kanal Mash, et enne põlengut oli kuulda kaht plahvatust. Ettevõttest, kus puhkes tulekahju, evakueeriti umbes 150 inimest.

Vene Föderatsiooni Leningradi oblasti kuberner Aleksandr Drozdenko teatas, et Ust-Luga sadamas põles ettevõtte Novatek terminal. Tema sõnul kannatanuid ei ole ja personal evakueeriti.

“Tulekahju kustutamisele on kaasatud eriolukordade ministeeriumi ja oblasti tuletõrje- ja päästeteenistuse jõud ja vahendid. Kingissepa rajoonis on kehtestatud kõrgendatud valmisoleku režiim. Piirkonna administratsiooni juht Juri Zapalatski juhatab operatiivstaabi koosolekut. Leningradi oblasti administratsiooni vastutavad spetsialistid läksid minu korraldusel objektile,” seisis teates.

Kella 10 ajal teatas kuberner Aleksander Drozdenko, et tulekahju on saadud kontrolli alla.

Terminali operaatorfirma Novatek andis hiljem teada, et terminali põlengu põhjustas välistegur.

Venemaa väitel tulistati Tula ja Smolenski piirkondade kohal alla mitu drooni.

Venemaa kaitseministeerium väitis, et ööl vastu pühapäeva tulistati Tula oblasti kohal alla droon. Lisaks tulistati Smolenski kohal kohaliku aja järgi kella 1.30 paiku öösel alla kolm drooni.

Leningradi oblastis Venemaal kehtestati kriitilisele taristule kõrge ohutase

Venemaal Leningradi oblastis kehtestati peale droonirünnakuid kriitilisele taristule kõrge ohutase, teatas oblastivalitsus pühapäeval.

“Julgeolekuüksused ja korrakaitseasutused on saanud juhised hävitada mehitamata õhusõidukid, kui neid nähakse lähedastes piirkondades,” ütles oblastivalitsus.

Interfax-Ukraina teatas anonüümsetele allikatele viidates, et Ust-Luga sadamakompleksile toimunud rünnaku korraldasid Ukraina luureteenistused.

Budanov: Põhja-Korea on Venemaa suurim varustaja

Põhja-Korea on praegu Venemaa suurim relvadega varustaja, ütles Ukraina sõjaväeluure juht Kõrõlo Budanov Financial Timesile antud intervjuus.

Budanovi sõnul andis Põhja-korea Venemaale märkimisväärse koguse suurtükimoona, mis lubas Venemaal “väheke hingata”.

“Ilma Põhja-Korea abita oleks olukord olnud katastroofiline,” ütles ta.

Budanov lisas, et seni on Venemaa pidanud alandavaks sõjalise abi küsimist sellistelt riikidelt nagu Põhja-Korea.

Budanov ütles ka, et Venemaa kaotab vähemalt sama palju sõdureid sõjaväljal, kui suudetakse värvata ning et Wagneri grupp eksisteerib endiselt, vaatamata väidetele, et see on laiali saadetud.

Wagneri looja Jevgeni Prigožini hukkumise kohta lennuõnnetuses ütles Budanov, et pole vähimatki tõendit, et Prigožin ka tegelikult surnud on.

Zelenski: Trumpi avaldused sõja peatamisest 24 tunniga teevad muret

Ukraina president Volodõmõr Zelenski peab ohtlikuks USA ekspresidendi Donald Trumpi väiteid, et ta suudab peatada sõja 24 tunniga.

“See tähendab, et ta teeb otsuse ilma kahe pooleta. Ma isegi ei räägi Venemaast, kuid ilma meieta… Kui ta seda avalikult ütleb, on see natuke hirmutav,” ütles Zelenski intervjuus Briti telekanalile Channel 4.

“See viitab sellele, et kui tema idee, mida keegi pole kuulnud, meie rahva jaoks ei tööta, siis ta teeb kõik selleks, et viia seda ideed niikuinii edasi. See teeb mulle veidi muret,” lausus ta.

Zelenski sõnul ei suuda üks inimene võita, ja kui ta räägib endast, siis tekib küsimus, kelle arvelt.

“Donald Trump. Ma kutsun teid Kiievisse. Kui te suudate peatada sõja 24 tunniga, siis piisab sellest, et siia sõita,” lisas Ukraina riigipea.

Zelenski ei näe vajadust 500 000 inimese mobiliseerimiseks

Zelenski hinnangul ei ole vajadust 500 000 inimese mobiliseerimiseks.

“Ma ei näe täna veel vajadust mobiliseerida pool miljonit inimest. Ma arvan nii. Mitte sellepärast, et ma tahaks kellelegi vastata ja meeldida,” ütles ta intervjuus Briti telekanalile Channel 4.

“Ma ei ole veel näinud piisavalt arusaadavaid üksikasju selleks, et öelda, et poolt miljonit tuleks mobiliseerida,” lisas ta.

Ukraina: Vene väed korraldasid ööpäevaga neli raketi- ja 69 õhurünnakut

Vene väed korraldasid viimase ööpäevaga neli raketi- ja 69 õhurünnakut, teatas Ukraina kindralstaap pühapäeval kella 18.00 seisuga.

Vaenlane tegi ka 50 lasku mitmikraketiheitjatest, lisati teates.

Suurtüki- ja miinipildujatule all oli ligi sada asustatud punkti Ukraina Tšernihhivi, Sumõ, Harkivi, Luhanski, Donetski, Zaporižžja ja Hersoni oblastis.

Ukrainas tõsteti raketioht taas kõrgeimale tasemele

Ukrainas tõsteti raketirünnaku oht taas kõrgeimale tasemele, kui Mustale merele ilmus ohtlik Vene fregatt rakettidega Kalibr, vahendas portaal Unian laupäeval relvajõude. 

Jutt on laevast “Admiral Essen”, mille relvastuses on kaheksa nimetatud raketti.

Relvajõud nentisid, et Venemaa on läbi viinud murettekitava rotatsiooni: väikese raketilaeva asemel pandi lahinguvalvesse fregatt “Admiral Essen”.

“Raketiohu tase on kõrge!” märgib kaitsevägi.

20. jaanuari hommikul oli Mustal merel kaks vaenlase laeva, mille hulgas ka väike raketilaev Kalibritega. Aasovi merel oli lahinguvalves üks Vene laev.

Venemaa andis lööke Sumõ oblastile

Vene väed andsid Sumõ oblastile 37 tulelööki, tulistades laupäeval kaheksat piiriäärset asulat, teatas Sumõ oblasti sõjaväeadministratsioon.

Kohalike võimude teatel tabas droonirünnak Mõkolajivi piirkonda. Kannatada sai üks eramaja ja ka üks kommunaalehitus. Inimesed viga ei saanud.

Podoljak: kõnelusteks Venemaaga peab see saama taktikalisi kaotusi

Ukraina võib alustada läbirääkimisi Vene Föderatsiooniga, kui okupatsiooniarmee saab teatud taktikalisi kaotusi ja kõneluste tulemus sõltub suuresti lähtepositsioonist, vahendas portaal Unian pühapäeval presidendikantselei nõuniku Mõhhailo Podoljaki sõnui.

“Mulle väga meeldib valem, et kõik sõjad lõpevad rahuga. See on arusaadav, küsimus on selles, mis positsioonil te neid läbirääkimisi alustate. Kui läbirääkimised algavad hetkel, mil Vene Föderatsioon on saanud teatud taktikalisi kaotusi ja algavad need protsessid, millest (julgeolekunõukogu sekretär Oleksi Danilov) räägib – sotsiaalsed pinged, ühed või muud siserahutused –, siis jah, loomulikult läbirääkimised,” ütles Podoljak.

Samas tõi ta välja, et Venemaa tuumarelvadest loobumise küsimus nendel kõnelustel on võimalik juhul, kui Moskva tabab globaalne kaotus. 

“Mis on globaalne lüüasaamine? Kui Venemaa ei saa enam domineerida mitte ainult Euroopas, vaid ka globaalses poliitilises protsessis üldiselt. Vene Föderatsioonil ei ole selleks ressursse, ta ei saa kasutada seda või teist vetot ÜRO Julgeolekunõukogus, ei saa paljude teiste autoritaarsete riikide toetust, sest seda peetakse sõja kaotanud riigiks,” resümeeris nõunik.

Ukraina teatel kaotas Venemaa ööpäevaga 760 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele sõjas alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:  

– elavjõud umbes 376 030 (võrdlus eelmise päevaga +760);

– tankid 6181 (+10);

– jalaväe lahingumasinad 11 466 (+11);

– suurtükisüsteemid 8875 (+7);

– mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 968 (+1);

– õhutõrjesüsteemid 655 (+1);

– lennukid 331 (+0);

– kopterid 324 (+0);

– operatiivtaktikalised droonid 6936 (+2);

– tiibraketid 1818 (+0);

– autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 11 862 (+14);

– laevad / paadid 23 (+0);

– allveelaevad 1 (+0);

– eritehnika 1392 (+3).

Venemaa teatas Harkivi oblasti küla vallutamisest

Vene väed teatasid pühapäeval Ukraina kirdeosas Harkivi oblastis küla vallutamisest.

“Harkivi oblasti Krahmalnoje küla vabastati,” ütles Vene kaitseministeerium igapäevases ülevaates Ukraina sõja sündmustest.

Enne Venemaa kallaletungi Ukrainale 2022. aasta veebruaris elas külas umbes 45 inimest.

Krahmalnoje asub umbes 30 kilomeetrit piirkonnakeskusest Kupjanskist kagus.

Kupjansk on tähtis raudteesõlm, kus enne sõda elas 30 000 inimest. Vene väed tungivad linnale peale ja püüavad seda vallutada.  

Ukraina maavägede pressiesindaja Volodõmõr Fitio ütles pühapäeval Ukraina televisioonile, et Krahmalnoje küla vallutamisel ei ole strateegilist tähtsust.

“Seal on viis maja,” ütles ta ja kinnitas, et rinne peab.

Harkivi võimud on viimastel päevadel soovitanud inimestel piirkonnast lahkuda, sest Vene vägede pealetung on ägenenud. Umbes 3000 inimest on evakueeritud.

Vene väed hõivasid osa Harkivi oblastist juba 2022. aasta algul ning peavad sestpeale lahinguid, et vallutatud alasid mitte kaotada.

Okupatsioonivõimud: Donetskis sai Ukraina rünnakus surma 25 inimest

Donetski Kirovi rajoonis sai pühapäeval Ukraina rünnakus 25 inimest surma ja 20 vigastada, ütles Vene okupatsioonivõimude juht Deniss Pušilin.

“Hetkel on kinnitatud andmed 25 surma kohta. Vähemalt 20 inimest on vigastatud,” ütles Deniss Pušilin Telegramis

Donetski linnapea Aleksei Kulemzin oli varem öeldnud, rünnakus turule sai surma 18 ja vigastada 13 inimest.

Ukraina linn Donetsk läks 2014. aastal Moskva-meelsete separatistide kätte ja Ukraina väed on seda sestpeale regulaarselt rünnanud.

1. jaanuaril sai rünnakus okupeeritud Donetski kesklinnale surma neli ja vigastada 13 inimest.

Telegraph: Ukraina ehitab oma Surovikini liini

Briti väljaande Telegraph andmeil on Ukraina tugevdanud oma kaitsekindlustusi põhjas 63 protsenti.

Artiklis öeldakse, et uued kaitsestruktuurid meenutavad väga neid struktuure, mille Vene armee möödunud aasta suvel Ukraina pealetungi tõrjumiseks Zaporožžja oblastisse püstitas.

Seal on kolm rida kaitsekonstruktsioone, sealhulgas kaevikud, tankilõksud, mida nimetatakse “draakoni hammasteks” ja tugevad punktid. Üks selliste kindlustuste põhiliine kulgeb nüüd Avdeevkast 10 km kaugusel. Samal ajal, nagu märgivad Telegraphi allikad, seisab Ukraina relvajõudude ees ülesanne ehitada üles paindlik kaitseliin, et luua võimalused järgnevateks pealetungioperatsioonideks.

In conclusion, the recent explosions in Leningrad Oblast and the fire at the Ust-Luga liquid gas terminal are concerning developments for Estonia and the entire Baltic region. These incidents emphasize the importance of maintaining strict safety measures and regulations in the transport and storage of hazardous materials. It is essential for all neighboring countries to work together to prevent such disasters from occurring in the future. The safety and security of our region depend on effective cooperation and coordination between all parties involved in the transportation and storage of dangerous goods.