Leedu välisministeerium ja president vaidlevad saadikute nimetamise üle | Välismaa

Tere tulemast Eesti! The recent dispute between the Lithuanian Foreign Ministry and President over the appointment of ambassadors has sparked intense debate and controversy in the political sphere. The public is eagerly following this power struggle, as it raises questions about the distribution of authority and decision-making processes within the government. As Estonia continues to strengthen its diplomatic relations with neighboring countries, it is crucial to stay informed about the developments in the political landscape of the Baltic region. Join us in exploring this contentious issue and its potential impacts on our diplomatic relations.

Leedul pole alates septembrist oma saadikut Poolas olnud, sest president ja välisministeerium ei suuda kokku leppida saadiku kandidatuuris. Presidendi nõunikud soovivad lausa nimetamisprotsessi muutmist, välisministeerium nimetab selliseid ettepanekuid presidendi volituste ületamiseks.

Leedu välisministeeriumi sõnul vetostas president juba kaks saadikukandidaati järjest, mistõttu pole Vilniusel siiamaale oma esindajat Varssavis, vahendab Leedu rahvusringhääling LRT.

Presidendi kantselei esindajad ütlevad omakorda, et riigipea tahaks näha kogu ametikohale kaalutud isikute nimekirja, mida pole varem presidendiga jagatud. Presidendi esimene nõunik Frederikas Jansonas läks veelgi kaugemale, pakkudes kogu saadikute ametisse nimetamise süsteemi muutmist.

Jansonase sõnul võiks saadikukohtade täitmiseks kuulutada välja avalikud konkursid, nagu tehakse Ülemkohtu kohtunike ametisse määramisel.

Samas Leedu valitsevasse konservatiivsesse Isamaaliitu (TS-LKD) kuuluv endine välisminister Audronius Ažubalis ütleb, et kohtunike ja saadikute määramise protsesse ei saa omavahel võrrelda, sest saadikute nimetamine on poliitiline protsess. Teiseks võib avaliku konkursi kasutamine Ažubalise sõnul tekitada julgeolekuriski.

“Protsessi avalikuks tegemine annab teiste riikide luureametitele ja poliitilistele jõududele võimaluse neile ebameeldivate kandidaatide eemaldamiseks, kompromiteerimiseks ning segaduse ja spekulatsioonide külvamiseks,” ütles ta.

Kui Leedu presidendi kantselei otsustas mitte kommenteerida Jansonase sõnavõttu, siis välisministeeriumi pressiesindaja Paulina Levickyte süüdistas presidenti volituste ületamises.

Levickyte sõnul määrab president diplomaatilised saadikud ametisse põhiseaduse kohaselt valitsuse ettepanekul ning presidendi kantseleil pole mingit õigust saadikute valimise protseduuri kehtestamiseks.

“Seetõttu võivad sellised palved olla märgiks põhiseaduses sätestatud volituste ületamisest ning see võib rikkuda põhiseaduslikku võimude lahususe põhimõtet,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja.

Vilniuse Ülikooli professori Dovile Jakniūnaite sõnul peitub probleem mitte protseduuris või juriidilistes küsimustes, vaid presidendi ja valitsuse erimeelsustes välispoliitika osas. Professori sõnul algasid kahe põhiseadusliku organi vaidlused kohe pärast praeguse Leedu valitsuse ametisse astumist 2020. aasta lõpus.

Alanud aasta maikuus toimuvad Leedus presidendivalimised, millel ennustatakse võitu ametis olevale presidendile Gitanas Nausedale. Samas sügiseks planeeritud parlamendivalimistel ootab TS-LKD juhitud koalitsiooni samade küsitluste järgi kaotus, mis võib tähendada peaministri Ingrida Šimonyte ametiaja lõppu.

In conclusion, the dispute between the Lithuanian Ministry of Foreign Affairs and the President over the appointment of ambassadors highlights the political tension within the country. The disagreement raises concerns about the transparency and effectiveness of the diplomatic process. It is crucial for the government to find a resolution and prioritize the national interest rather than personal or political agendas. Maintaining a strong and cohesive diplomatic corps is essential for representing the interests of Lithuania on the global stage. It is important for all parties involved to work towards a solution that promotes unity and stability in the country’s foreign affairs.