Leedu tähistab laulupeo sajandat sünnipäeva | Muusika

“In the heart of the Baltic region, Estonia is set to celebrate a momentous occasion – the 100th anniversary of the Song Festival, a cherished tradition that has woven the nation’s fabric together. Since its inception in 1869, the Song Festival has been a symbol of Estonian identity, unity, and cultural heritage. Over the past century, it has brought together thousands of singers, musicians, and dancers, filling the air with the sweet melodies of Estonian folk songs. As the country prepares to mark this milestone, the world is invited to join in the celebration of music, tradition, and community.”

Sel nädalal tähistab Leedu oma laulupeo saja aasta juubelit. Nädalasse mahub palju sündmusi, näiteks Vingise pargis ansamblite etendus, tantsupidu, rahvateatrite etendused, puhkpilliorkestrite ja kandlemängijate kontserdid ning mitmed muud sündmused. Nädal tipneb laulupeoga, mille juhtmõte on “Et mets haljendaks”.

21. korda toimuvale laulupeole on hinnanguliselt oodata 12 000 lauljat. Juubelilaulupeo juhtmõte “Kad giria žaliuotų” (“Et mets haljendaks”) tähistab korraldajate sõnul kogukonna soovi tunnustada neid, kes rohelise metsa sajand tagasi istutasid. Keskseks märksõnaks on elu ning soov tuletada kogukonnale meelde kohustust tänagi kasvatada metsa, et ka järgmised põlvkonnad saaksid nautida selle varju.

Laulupidu peetakse Leedus traditsiooniliselt 6. juulil, mis on Leedu riikluse päev ehk kuningas Mindaugase kroonimise päev. 13. sajandil elanud Mindaugasest sai Leedu esimene ja viimane kuningas, kui vürst Mindaugas ja tema abikaasa Morta paavsti loal aastal 1253 kuningaks ja kuningannaks krooniti.

Päev varem, 5. juulil toimub Leedu jalgpalliliidu staadionil tantsupidu pealkirjaga “Üle ajasildade”, millel osaleb üle 9000 rahvatantsija. Kokku annavad tantsijad kaks etendust, mis räägivad silla sümbolile toetudes aja kulgemisest ja muutumisest. Neljaosalisel etendusel osalevad eri vanuses tantsijad.

6. juulil toimuval juubelilaulupeol on Eestist osalemas siinne lätlaste laulukoor “Ziemeļu balsis” (“Põhja hääled”). Koor on alates 2012. aastast tegutsenud Tallinnas ja Tartus ning koori juhatavad dirigendid Rihards Zariņš ja Matīss Briedis.

Esimene laulupidu toimus Leedus 1924. aasta augustis. See peeti toonases pealinnas Kaunases 97 koori osalusel. Enne Teist maailmasõda jõuti Leedus pidada kokku kolm laulupidu.

Esimene pealesõjaaegne laulupidu peeti Leedus 1946. aastal, mil see esimest korda toimus Vilniuses.  1960. aastal, kui Tallinnaski peeti esimest korda pidu uue vastvalminud laulukaare all, toimus laulupidu ka Leedus Vingise pargis, kus samal aastal oli valmis saanud sarnane laululava, mis samuti oli ehitatud Alar Kotli projekti järgi.

Vabas Leedus toimunud laulupeod on sageli olnud pühendatud riigile olulistele sündmustele või tähtpäevadele. Näiteks viimase üldlaulupeoga, mis toimus 2018. aastal, tähistati Leedu vabariigi 100 aasta juubelit.

Here’s a 50-100 words conclusion in Estonian about the 100th anniversary of the Lithuanian Song Festival:

“Mõlemad, Estland ja Leedu, tähistasid viimased aastad oma kunstiliste traditsioonide säilitamist. Leedu laulupeo sajand ja Estonia Laulupidu on ühte vaimset põlvkonda, kes on säilitanud kultuurilist pärandit. Nüüd kuulame Leedu koori, kes tähistab 100. sajandist. See on auväärne hetk, kui meie läänne kultuuri väärtusi üle maailma levitatakse. On aega rõõmutada ja austada tuleviku ees, et need väärtused jääksid ka järgmiseid põlvkondi pärandiks.”

Translation:
“Both Estonia and Lithuania have celebrated in recent years the preservation of their artistic traditions. The 100th anniversary of the Lithuanian Song Festival and Estonia’s Song Festival are part of the same cultural heritage, which has been passed down through the ages. Now we hear the Lithuanian choir, celebrating its 100th anniversary. It’s a proud moment when our western cultural values are spread around the world. Let’s rejoice and respect the future, that these values remain a legacy for the next generations.”