Lauri Laats: tuumajaamast ei saa olla juttu enne, kui võrgud on korras | Arvamus

Tuumajaamast ei saa olla juttu enne, kui võrgud on korras” is a thought-provoking piece by Lauri Laats, an expert in the field of energy and infrastructure in Estonia. In his article, Laats emphasizes the importance of having a well-functioning energy grid before even considering the possibility of a nuclear power plant. His insightful perspective sheds light on the intricate issue of energy security and sustainability in Estonia. As the debate on the potential of nuclear power continues to unfold, Laats’ opinions provide valuable insights into the complexities of the topic, making his article a must-read for anyone interested in the future of energy in Estonia.

Eesti riigi rahanduslik seis on pingeline ning kiiret muutust ei ole lähiaastatel oodata, seega pole massiivseid investeeringuid võrkudesse, elektri- ja soojatootmisse ning veel kõigesse muusse vajaminevasse lihtsalt võimalik ühel ajal teha, kirjutab Lauri Laats.

Üha konkreetsemas vormis kombatakse Eestis pinda tuumajaama rajamise osas, kuid vaatamata lennukatele visioonidele tuleb alustada investeeringutest elektrivõrkude uuendamisse ja parendamisse, et energeetikas üldse end kindlamalt tunda saaksime. Tuumajaamata saame hakkama, elektrivõrkudeta ei saa.

Jookseme rongi järel

Kahjuks oli selleks vaja sõda Ukrainas ning rekordilisi elektrihindasid, et ühiskonnas käivituks tõsiselt debatt Eesti energiasõltumatuse saavutamise üle. Parem küll hilja kui mitte kunagi, aga siiski jookseme energeetika investeeringute osas rongi järel, mitte ei juhi seda.

See on pikaajalise tegemata töö tulemus, mille eest vastutame ühiskonnana ühiselt, tegemist on meie kõigi asjaga. Näppu võib viibutada kõigi parlamendierakondade suunas, sest valitsusvastutust on kõik saanud aastate jooksul kanda.

Kõige lihtsam on energeetika puhul rääkida valijatele elektri hinnast ning sellest, millistest allikatest elekter tuleb. Hoopis ebamugavam teema on võrkude olukord ning võrgutasud. Tegemist on selle reaga igakuise arve peal, mis inimesi paratamatult pahandab, sest makstakse justkui mitte millegi eest. Kas kujutate aga pahandust ette siis, kui võrgutasude rida hakkab olema stabiilselt ja oluliselt suurem kui elektri hind? Just selle poole me teel olemegi.

Plaanis on luua/liita võrku ca 5000MW  päikese- ja tuuleenergiat, kuid olemasolevasse võrku ei ole seda võimalik teha. Mahukad investeeringud on vajalikud nii ülekandeliinidesse kui ka jaotusvõrku, et energiat efektiivselt liigutada. Sealjuures ei tohi unustada, et 10-20 aasta jooksul on vajalik uuendada ka gaasi ülekandevõrk.

Praeguste teadmiste põhjal on võrkude uuendamise hinnasildil kirjas ligi miljard eurot. Nii nagu suurprojektide puhul ikka, ei maksa imestada, kui lõplikuks hinnaks kujuneb hoopis kaks miljardit eurot. Kust see raha võtta, kui õpetajatele vajaminevat kümmet miljonit eurot aetakse tikutulega taga?

Energeetikainvesteeringute venimise ja kallinemise musternäide on võtta üsna lähedalt: põhjanaabrid soomlased said möödunud aasta kevadel alustada regulaarset elektritootmist Olkiluoto tuumajaama kolmanda reaktoriga, mis tegelikult pidi valmima 2009. aastal. Üle tosina aasta veninud valmimisele lisaks suurenes ka planeeritud maksumus lausa kaheksa miljardi euro võrra.

Eesti riigi rahanduslik seis on pingeline ning arvestades üldist majanduslangust ja jätkuvat sõda Ukrainas ei ole kiiret muutust lähiaastatel oodata. On üsna selge, et massiivseid investeeringuid võrkudesse, elektri- ja soojatootmisse ning veel kõigesse muusse vajaminevasse pole lihtsalt võimalik ühel ajal teha.

Alustame lihtsamast tehnoloogiast

“Olgu see otsene soojuse ja/või elektri tootmine või biometaani tootmine, selle energialiigi tähtsus peab Eestis suurenema.”

Eluliselt vajalik on töökorras hoida Narva elektrijaamad ning teised põletusjaamad, et tagada juhitavate võimsuste olemasolu. Tuule- ja päikeseenergia tootmine on tublisti populaarsust kogunud, kuid biogaasijaamade tähtsus tundub ikka veel alahinnatud. Olgu see otsene soojuse ja/või elektri tootmine või biometaani tootmine, selle energialiigi tähtsus peab Eestis suurenema.

Möödunud aastal lisandus ka esimene tehas, mis suudab biometaani toota kodumajapidamistest päris toidujäätmetest. Seega on sel sektoril arenguvõimalusi veel ohtralt.

Tähelepanuta ei saa jätta ka salvestusvõimaluste rajamist, et taastuvenergia ainult ilmastikust ei sõltuks, vaid seda ka tagavaraks oleks. Baltimaades on hetkel ainus hüdroakumulatsioonijaam Leedus, Eestis on väljastatud ehitusluba Paldiski pump-hüdroakumulatsioonijaamale. Eri andmetel on tegemist kõige pikaajalisema arendusajalooga energeetika suurprojektiga Eestis, mis jõuab loodetavasti ka eduka finišini.

Tuumajaama juures on sedavõrd palju muutujaid, et neile vastuste otsimise teel võidakse maha magada veel palju olulisi aastaid energeetikasektori arendamisel. Tuumajaam ei ole võluvits, millele peaks lootma jääma, ning Põhjamaadest tulevast elektrist odavamat hinda me vaevalt saavutame.

Juhitavad võimsused põletusjaamade näol, biogaasi tootmise edendamine, taastuvenergia koos salvestusvõimaluste ning toimivate ühendustega põhja- ja lõunanaabrite elektrivõrku annavad juba kindlama pinnase meie energiajulgeoleku tagamiseks. Võrkude kaasajastamise töö on aga möödapääsmatu ning sellega pidime alustama juba üleeile.

Lauri Laats on veendunud, et tuumajaama ehitamine Eestisse ei saa olla prioriteet enne, kui meie energia võrgud on korras. Ta rõhutab, et peame keskenduma taastuvatele energiaallikatele ja energiasäästule ning alles seejärel kaaluma tuumaenergia võimalusi. Laats toob välja, et tuumajaama rajamine nõuaks suuri investeeringuid ja pikaajalist planeerimist ning selle mõju keskkonnale oleks märkimisväärne. Tema seisukoht paneb meid mõtlema säästlikumate energiaallikate kasutamisele ning peegeldab vajadust pikaajalise ja kestliku energiapoliitika järele Eestis.