Lauri Hussar: alles üksteist mõistes jõuame ühtehoidmiseni | Arvamus

Tere tulemast Eestisse! Lauri Hussar on tuntud Eesti poliitik, kolumnist ja ajakirjanik, kes on pühendunud ühtehoidmise ja mõistmise edendamisele. Tema arvamusartiklid kajastavad sügavat arusaamist Eesti ühiskonnast ning tema vaated on inspireerivad ja kaasaegsed. Hussar usub, et alles läbi vastastikuse mõistmise ja lugupidamise suudame saavutada tõelise ühtekuuluvuse ning tegutseda ühiselt tuleviku heaks. Tema mõtted ja vaated annavad olulise panuse Eesti ühiskonna arengusse ning on olulised kuulamist ja kaalumist väärt.

Eesti poliitikas on hoitud kunstlikult elus arusaama, justkui oleks olemas mitu erinevat Eestit, mis tiirlevad suletud orbiitidel. Meil on ainult üks Eesti ja tema hoidmine on meie kõigi kohustus, sõnas riigikogu esimees Lauri Hussar uusaastatervituses.

Oleme ühiselt astunud uude aastasse. Vana aasta uks meie selja taga on sulgunud ning on avanenud uus. Uus aasta tähendab uut algust, uusi lootusi ja uusi võimalusi.

Maailm meie ümber muutub pöörase kiirusega ning isegi paigal püsimiseks peame jooksma, jooksma kõigest väest. Me teame, et kusagile jõudmiseks peame liikuma veel sellest kaks korda kiiremini. Kindlasti te mäletate seda lapsepõlveraamatut, millest see mõte pärineb.

Mida kiirem on areng, seda tähtsam on side minevikuga, seda tähtsam on mõista, et me ise oleme sündmuste osalised ja ajalugu sünnib igal hetkel uuesti. Aasta lõppemine ja uue algus on hetk, mil me hoiame korraks peopesal nii minevikku kui ka tulevikku. Saame anda hinnangu möödunud aastale ja seada ootusi uuele.

Eelmise aasta suurim lootus kahjuks ei täitunud ja Ukraina ja Venemaa sõjale ei tulnud lõppu. Me saame vaid loota, et äsja alanud aasta toob rahu Ukraina võidu näol või siis tingimustel, mille on sõnastanud president Volodõmõr Zelenski. Kuni see ei ole juhtunud, kõnnib sõja vari ka meie kõrval.

Realistlik julgeolekupoliitika vaatab meile vastu riigi rahakotist. Eesti ostab relvi ja laskemoona, sest ainus viis sõda ära hoida, on selleks valmistuda. Meie naabrus on ajalooline paratamatus ning ehkki rahvusel ja kultuuril ei olegi hinda, tuleb riigikaitse eest maksta ühiskonnale esitatavate arvete alusel.

Kas me saame hakkama? Jah, me saame hakkama ja Eesti on tänu meie ühistele pingutustele ja meie liitlaste panusele tugevam kui kunagi varem.

Uue aasta suurimaid väljakutseid meie jaoks on seotud Eesti põhiseaduse preambulis sõnastatud eesmärgiga keele ja kultuuri kestmisest. Mina usun eesti keele ja kultuuri tugevusse. Eesti keele tähendus kasvab üha suuremaks, rahvuse aluseks olevast keelest saab praeguste protsesside tulemusel tegelikult terve Eesti riigikeel.

Eestlased on tänapäevane rahvus ning me suudame lõpuks teha seda, mida iga endast lugupidav Euroopa rahvas on ammu teinud, haridussüsteem muudetakse tervikuna riigikeelseks. Koolikeele reformi reaalne algus saab olema alanud aasta üks märgilisi samme. Selle astumine võtab aastaid ning selle kõiki tulemusi hakkame nägema aastakümnete pärast.

“Koos keelega annab kool edasi väärtushinnanguid ning annab kõigile võimaluse realiseerida end Eesti kultuuri kandja ja ühiskonna liikmena.”

Keeleoskus on suhtlemisoskus, sellest saab sild inimeste vahel. Paljud Ukrainast Eestisse tulnud inimesed on oma eeskujuga näidanud, mida võib teha tahe õppida keelt, vajadus mõista ja olla mõistetud. Tahtest sõltub peaaegu kõik. Koos keelega annab kool edasi väärtushinnanguid ning annab kõigile võimaluse realiseerida end Eesti kultuuri kandja ja ühiskonna liikmena.

Faktiliselt aitab ühtsele eesti koolile üleminek purustada illusiooni justkui paikneks füüsiliselt üksteise kõrval elavad inimesed kultuuriliselt erinevatel planeetidel. See on olnud üks viimaste aastakümnete suuremaid silmamoondusi Eestis.

Niisamuti on Eesti poliitikas hoitud kunstlikult elus arusaama, justkui oleks olemas mitu erinevat Eestit, mis tiirlevad suletud orbiitidel, kohtudes pigem harva, suutmata ka kohtudes jääda viisakalt eriarvamusele. Meil on ainult üks Eesti ja tema hoidmine on meie kõigi kohustus.

Lisaks sellele, et Eestil täitub 20 aastat Euroopa Liidu liikmena, toimuvad kevadel ka Euroopa Parlamendi valimised. Üks nende valmiste keskne teema saab olema debatt keskkonna ja energeetika teemadel. Loodan, et see lähtub teaduslikust arusaamast, hindab adekvaatselt meie ühe kiiremini soojeneva planeedi olukorda ja pakub ka lahendusi tuleviku tarvis.

Uus aasta peab tooma plaani ka Eesti majandusele, mis annab ettevõtjatele vabaduse ja võimaluse läbi lüüa. Eesti majandus on sama tugev, kui tugev on meie ettevõtja, kui atraktiivne on ettevõtluskeskkond ning kui kiiresti viib meid edasi innovatsioon. Eesti majanduse heast käekäigust sõltume lõpuks kõik.

Kirjanik Jaan Kaplinski on kirjutanud: “Lööb kuskil vasar lokku, kõigel on kõigega seos. Et me jääksime kokku, lõhnav maarjahein peos.”

Ma soovin igale Eesti inimesele julgust ja avatust neid mõtteid endas kanda ja olema enda mõtetes, sõnades ja tegudes nende arusaamade kandjad. Nii saab igaüks seda hoiakut edasi anda, alustades endast, oma lähedastest – perekonnast ja sõpradest – kuni iga kõneluseni kas poemüüja või juhututtavaga.

Olge ise ülesehitavad, sest lõpuks püsib meie ühiskond koos lisaks ühistele väärtustele ja üksteise austamisele ka andestamisel ja mõnikord oma nõrkuste tunnistamisel. Alles üksteist mõistes jõuame mõistmise ja ühtehoidmiseni. Ja arusaamiseni, et inimeste mured on ühiskonna mured.

Head uut aastat kõigile! Head uut aastat, armas Eesti!

In conclusion, Lauri Hussar’s message of understanding each other in order to achieve unity and solidarity is a powerful one. In a society that is constantly faced with division and conflict, his words remind us of the importance of empathy and communication. By striving to understand one another, we can bridge the gaps that separate us and come together as a stronger and more united community. It is through mutual understanding and respect that we can create a better and more harmonious society for future generations. Let us take heed of Hussar’s message and work towards a more empathetic and cohesive Estonia.