Läti võimud võtavad vaatluse alla parlamendisaadikute tasuta Hiina-reisi | Välismaa

Tere tulemast! Viimasel ajal on Läti võimud võtnud suurendava tähelepanu alla parlamendisaadikute tasuta Hiina-reisi, mis on tekitanud palju kõneainet ja arutelu üle terve riigi. Kas see on lihtsalt kingitus või on sellel varjatud tagamõte? Mida see võib tähendada Läti ja Hiina suhetele ning kuidas see võib mõjutada parlamenti ja riigi poliitikat tulevikus? Need on küsimused, mis on viinud terava debati ning meie siin Eestis jälgime seda olukorda suure huviga, teades, et sellel võib olla kaugemaid tagajärgi kogu regioonile.

Mitu Läti parlamendisaadikut sõitis Pekingi rahakoti toel Hiinasse ning see visiit tekitab riigis üha rohkem küsimusi. Asjale lubas anda hinnangu ka Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB).

Delegatsiooni juht Ainars Šlesers (Läti esikohal) teatas avalikult, et reisi maksis kinni Hiina valitsus. 

“Kõik Läti delegatsiooni kulud kannab Hiina valitsus. Läti maksumaksjale läheb see lähetus maksma null eurot,” kirjutas Šlesers sotsiaalmeedias. 

Kokku on Hiinas kaheksa Läti parlamendisaadikut. Šleser ütles, et on Hiinast naastes valmis vastama küsimustele. Viis saadikut kuulub Läti esikohal fraktsiooni, kaks saadikut kuulub Rahvusliku liidu fraktsiooni ja üks saadik erakonna Stabiilsuse eest! fraktsiooni, vahendas LSM. 

Läti televisioon leidis, et tegemist pole ametliku lähetusega, sest ühtegi vastavat taotlust pole parlamendi büroole esitatud ja seetõttu pole seda reisi ka heaks kiidetud. Saadikute reisi kommenteeris ka Rahvusliku liidu saadik Janis Grasbergs. 

“Kindlasti ma sellist sammu ei toeta, tõenäoliselt ka meie fraktsioon seda kunagi ei toeta ja see on ka kooskõlastamata, sest enne seda polnud saadikud ülejäänud fraktsioonilt küsinud, kas me oleme sellega nõus. Sest kui lähed kuhugi visiidile, siis tuleb küsida ja kirjutada palgata puhkuse avaldus,” selgitas Grasbergs. 

Saadikud läksid Pekingi rahaga Hiinasse ajal, kui Euroopa Liit (EL) tahab vähendada Hiinaga seotud riske. Läti välisministeerium teatas, et riigil on Hiinaga konstruktiivsed suhted. Ministeerium pole saadikute visiidi korraldamisega seotud, tegemist on iseseisva algatusega. 

“Oluline on, et Läti on alates 2022. aastast peatanud osalemise Hiina ja 16 peamiselt Ida-Euroopa riigi koostööformaadist 16+1 , mille eesmärk on olnud ka majandussidemete tugevdamine,” ütles välisministeeriumi pressiesindaja Diana Eglite. 

Saadikute reisiga on kursis ka Läti korruptsioonitõrjebüroo (KNAB) ning asutus lubas anda sellele hinnangu. Parlamendisaadikud tulevad Hiinast tagasi 23. jaanuaril. 

Kokkuvõttes võib öelda, et Läti võimud on asunud uurima parlamendiliikmete tasuta Hiina-reisi, et välja selgitada võimalikke eetikareeglite rikkumisi või korruptsiooni. See näitab, et riigis võetakse selliseid küsimusi tõsiselt ja püütakse tagada läbipaistvus ja ausus poliitilistes ringkondades. Samuti rõhutab see vajadust eetiliste standardite järele mitte ainult Läti poliitikas, vaid kogu maailmas. See juhtum võib olla oluline õppetund kõigile poliitikutele ja ametnikele, et nad peavad järgima ranged eetikareeglid ja olema vastutustundlikud oma tegevuse eest.