Läti valitsus leppis kokku Vene teravilja impordikeelus | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimased arengud naaberriigis Lätis on tekitanud suurt kõneainet kogu piirkonnas. Läti valitsuse otsus keelata Vene teravilja import on tekitanud arutelu nii poliitikute kui ka põllumajandustootjate seas. See otsus võib mõjutada oluliselt ka Eesti põllumajandussektorit ning kaubandust Vene Föderatsiooniga. Kuidas see otsus mõjutab Eesti majandust ja suhteid naaberriigiga? Kuidas see võib mõjutada tavaelanikke? Lugege edasi, et saada täpsemat ülevaadet olukorrast ning selle võimalikest tagajärgedest.

Läti peaminister Evika Silina teatas esmaspäeva õhtul, et valitsus leppis kokku impordikeelu kehtestamises Vene teraviljale.

Koos Silinaga pressikonverentsil osalenud põllumajandusminister Armands Krauze ja Progressiivide parlamendifraktsiooni juht Andris Šuvajevs kinnitasid, et vastav seaduseelnõu koostatakse ja võetakse parlamendis vastu veebruaris, vahendab Läti rahvusringhääling LSM.

Krauze sõnul tugevdatakse kontrolli Lätit transiidina läbiva teravilja üle. Kontrolli käigus hinnatakse teravilja kvaliteeti ja ohutust ning tehakse kindlaks selle päritolu. Viimane on oluline väljaselgitamiseks, kas teravili pärineb Venemaalt või see on varastatud okupeeritud Ukraina aladelt.

Põllumajandusminister rõhutas, et Ukrainal on olemas oma andmebaas ja teaduslikud meetodid, mida Euroopa Liidu liikmesriigid saavad kasutada kindlaks tegemaks, kas teravilja kasvatati Venemaal või Ukrainas.

Lisaks leppisid koalitsioonipartnerid kokku, et Vene päritolu teravilja tootmises kasutavad ettevõtted ei pääse enam ligi riigi toetustele.

“See tähendab, et kui Läti tootjad, töötlejad, põllumehed tahavad küsida ja saada abi, peavad nad nõustuma ja kinnitama, et nad ei saa tulevikus mingil kujul Vene päritolu teravilja,” ütles Krauze.

Peaminister ütles omakorda, et impordikeelu rahalist mõju on raske hinnata.

Vene teravilja impordikeelu ettepanekut on arutatud Lätis kaua, kuid seni ei soovinud valitsus seda ühepoolselt kehtestada, lootes saavutada EL-i ühist otsust. Valitsuse varasemate väidete kohaselt poleks ühepoolne keeld tõhus, sest Vene teravilja import jätkub teiste EL-i riikide kaudu.

LSM-i ja Norstati läbiviidud küsitluse kohaselt toetab ligi pool Läti elanikest Vene teravilja, toorme ja teiste toiduainete impordikeeldu. Samas umbes kolmandik seda ei toeta.

Uuring viidi läbi 16. kuni 25. jaanuarini ning kokku vastas küsimustele 1008 inimest vanuses 18 kuni 74 eluaastat.

Täielikult toetas Vene teravilja, toorme ja muu toiduainete impordikeeldu 32 protsenti vastanutest ning veel 16 pigem toetas seda.

See-eest 12 protsenti pigem ei toeta keeldu ning 20 protsenti ei toeta seda üldse.

Ülejäänud vastajad kas jäid neutraalseks või ei osanud seisukohta kujundada.

In conclusion, the decision by the Latvian government to impose a ban on the import of Russian grains is a reflection of their commitment to safeguarding the stability of their agricultural industry. This move comes in the wake of escalating tensions between Russia and the West, and it is clear that Latvia is taking a proactive stance in protecting their interests. By implementing this import ban, Latvia is sending a strong message about their willingness to stand firm against any potential threats to their domestic agricultural sector. It will be interesting to see how this decision unfolds in the coming months and its impact on both the Latvian and Russian economies.