Läti korraldab ümber kaitsevaldkonna juhtimise | Välismaa

Eesti välispoliitika tähelepanu keskpunktis – Läti kaitsevaldkonna ümberkorraldus. Läti on teatas plaanid oma kaitseväge modernisatsiooni ja struktuuri ümberkujundamise kohta, mille eesmärk on suurendada riigi julgeolekut ja vastupanuvõimet. See otsus tekib kontekstis Venemaa agressiivse poliitika tõttu ja nõuab Eestilt aktiivset kaasamist Läti julgeolekuvaldkonna arengusse.

Läti korraldab ümber kaitsevaldkonna juhtimise, sest kaitseministeerium saab üha uusi ülesandeid, mille täitmiseks on vaja ka rohkem inimesi. Kaitseminister Andris Spruds kinnitas intervjuus “Aktuaalsele kaamerale”, et tõhusamalt peab juhtima hangete ettevalmistamist ja oma kaitsetööstuse arengut.

Läti kaitseministeeriumi juhtimises on vaja muutusi, sest üha kasvava ülesannete hulgaga ei tulda samal moel jätkates toime, kinnitas peaminister Evika Silina. Lätil on oma kurb kogemus ebaõnnestunud ja piinlikustki toiduhankest olemas, kuid eelarve ja vastutus üha kasvab. Ja eksida ei tohi.

“Kaitseministeeriumil on erinevalt teistest ministeeriumidest kindlus, et neile raha eraldatakse. Ja see eelarve pole väike. Kuid samas on selge, et kaitseministeeriumil on ka väga palju kohustusi. Tugevdame oma kaitsevõimet. Peame läbi viima väga suuri hankeid, mida pole Lätis kunagi varem tehtud. Eelkõige õhukaitses,” lausus Silina.

Uusi osakondi on ministeeriumis juba hakatud looma.

“Aasta algul lõime kaitsetööstuse innovatsiooni osakonna. Kaitsevaldkonnas tervikuna, ka ministeeriumis ja kaitsejõududes tuleb luua vajalikke ametikohti ja täita need inimestega, et reformid ellu viia. Selge, et peame kaasama uut jõudu, raha ja teadmisi ka kaitsetööstuse arendamiseks,” lausus Läti kaitseminister Andris Spruds.

Lätis plaanitakse kaitsetööstuse arengut hoogustada kaitse- ja majandusministeeriumi koostöös, sest lisaks kaitsele ja kriisiolukorras toimetulekule on oluline ka selle majandusharu kui terviku areng. Läti on Suurbritanniaga droonikoalitsiooni peamisi eestvedajaid.

“Uskuge mind – mitte kõigis Euroopa riikides ei käi asjad nii lihtsalt, kui pole vanu traditsioone, nagu Soomes, Tšehhis või Saksamaal. Paljud riigid pole jõudnud oma kaitsetööstuse arendamisega nii kaugele kui meie. Kuid kogu see tegevus peab olema paremini organiseeritud,” ütles Silina.

“Me ei räägi vaid laskemoonast, vaid kokku on erinevaid kaitsevaldkonna eesmärke 26, mida peame pidevalt tugevdama. Alates laskemoonast lõpetades tehnoloogia ja droonidega. Siin on areng päris hea. Koos Eesti ja Leeduga loome Baltimaade kaitseliini ja kindlustame idapiiri,” lausus Spruds.

Lätis pole vähemalt avalikult öeldud, et laskemoona jaoks napib nii palju raha kui Eestis, kuid president Edgars Rinkevićs rääkis seimi ees uinumisest.

“Tsiviilkaitse ümberkujundamine ja paljude teiste küsimuste lahendamine jätab mulje, et oleme magama jäänud,” ütles Rinkevics.

Läti peab peagi leidma ka uue kaitsejõudude juhi, sest Leonids Kalninši ametiaeg läheneb lõpule.

Läti otsus ümber korraldada kaitsevaldkonna juhtimist on oluline samm riigi välispoliitika ja -julgeoleku arendamisel. See näitab Läti pühendumist NATO-le ja Euroopa Liidu julgeoleku eesmärkidele. Eesti, kui Läti naaber ja NATO liige, toetavaid Läti otsuseid ja valmis oleme koostöös tagama Ida-Euroopa julgeoleku ja stabiilsust. Uued struktuurid annavad Lätile võimaluse reageerida muutunud ohuääretele ja tugevdada oma kaitsevõimeid.