Läti alustas Venemaa kodanike väljasaatmist | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Viimase aja uudistes on olnud palju juttu Läti otsusest saata välja mitmed Venemaa kodanikud, tekitades sellega palju poleemikat ja vastukaja. See samm on tõstatanud küsimusi rändepoliitika ning diplomaatiliste suhete osas Venemaaga. Samuti on see tõstatanud küsimusi inimõiguste ja õigusriigi põhimõtete kohta. See oluline sündmus on pälvinud ka rahvusvahelist tähelepanu ning tõestab, kui keerulised ja olulised on praegused välissuhted Balti riikide ja Venemaa vahel. Astu sisse ja saa rohkem teada sellest olulistest arengutest maailma poliitikas.

Läti televisioon teatas neljapäeval, et võimud alustasid nende Venemaa kodanike väljasaatmist, kes pole täitnud Läti sisserändeseaduses sätestatud nõudeid.

Läti sisserändeseaduse muutmise tagajärjel peavad need Lätis elavad Vene Föderatsiooni kodanikud, kel varem oli Läti kodakondsus või kes elasid riigis määratlemata kodakondsusega isiku staatuse alusel, oskama Läti keelt A2 tasemel. Keelenõude mittetäitmisel kaob Vene kodanikel õigus alalisele elamisloale Lätis. 

Kes pole eksamit sooritanud ega taotlenud ajutist elamisloa pikendust, peab nüüd Lätist lahkuma, vahendas LSM.

958 Vene Föderatsiooni kodanikku ei ole neid nõudeid täitnud. Võimud saatsid nendele inimestele teate, milles palutakse neil kahe nädala jooksul riigist lahkuda või ajada korda oma õiguslik seisund Lätis viibimiseks. 

Seejärel saadame informatsiooni piirivalvele, et nad vaataksid järgi, kas inimene viibib oma registreeritud elukohas või mitte, selgitas kodakondsus- ja rändeameti juht Maira Roze

“Kui inimest seal pole, siis uuritakse naabrite käest, aga jah, siis me eeldame, et ta on näiteks Eesti kaudu lahkunud. Ja vastupidi, kui inimene on oma registreeritud elukohas, siis sellisel juhul saab ta lahkumiskorralduse,” ütles Roze. 

Selline protsess käivitatakse aprillis ka nende Venemaa Föderatsiooni kodanike suhtes, kes üritasid keeleeksamit sooritada, kuid kukkusid läbi. Nad võivad taotleda kaheaastast tähtajalist elamisluba ja sooritada hiljem läti keele eksami. Ligi 2500 inimest pole selleks vajalikke dokumente esitanud, kuid neil on veel selleks aega. 

“Me räägime praegu ainult vabatahtlikust lahkumisest. See tähendab, et igale inimesele tuleb anda õigus vabatahtlikult lahkuda. Välja arvatud riikliku julgeoleku küsimuses. Kui inimene midagi ei tee, ega kaeba otsust edasi, võib ees oodata ka sunniviisiline väljasaatmine,”rääkis Roze. 

Kodakondsusamet eeldab samuti, et osa neist 985 väljasaadetavast Venemaa kodanikust on juba riigist lahkunud. 

In conclusion, the decision by Latvia to start deporting Russian citizens has raised significant concerns and has the potential to strain relations between the two countries. The move comes in response to alleged espionage activities linked to the Russian military intelligence service. This action by Latvia could have broader implications for relations between Russia and the European Union. It is essential for both countries to engage in open and constructive dialogue to address the underlying issues and find a peaceful resolution to this situation.