Läänemets: suur osa Vaheri ettepanekutest on juba töös | uudised

Tere tulemast Eesti! Läänemets on viimasel ajal palju tähelepanu pälvinud, kuna suur osa Vaheri ettepanekutest on juba töös. See tähendab, et meie riigi poliitikud on võtnud olulisi samme, et täita rahva ootusi ja teha Eestist veelgi parem paik elamiseks. Läänemets on pühendunud sellele, et Eesti oleks jätkusuutlik ja edukas ning tema ettepanekud on oluline samm selles suunas. Uudised on põnevalt arenevad ja meil on hea meel jagada neid teiega!

Siseminister Lauri Läänemetsa (SDE) sõnul on mitu ideed politsei töö parandamiseks, mille esmaspäeval esitas politsei- ja piirivalveameti endine juht Elmar Vaher, juba töös ja tegemisel.

“Suur osa sellest on töös,” ütles Läänemets vastuseks palvele kommenteerida Vaheri ideid, kuidas sisejulgeoleku valdkonda reformida. Vaher soovitas näiteks sulgeda Paikuse politseikooli ja viia mitme eriala Sisekaitseakadeemias õpetamine üle avalik-õiguslikesse ülikoolidesse. Nelja prefektuuri asemel jätaks ta alles kolm ning liiklusjärelevalves asendaks ta politseinikud tehnoloogiaga.

“Mis puudutab näiteks politseiväljaõpet, siis me oleme käivitanud protsessi, kus saime järgnevateks aastateks raha, et Sisekaitseakadeemia ühiselamud ja uued õpperuumid rajatakse Tallinnasse. See tähendab, et Paikuselt liigub ühel hetkel, kui need on valmis, politseiõpe Tallinnasse. Ja teine koht, kuhu see liigub, on Väike-Maarja, kuhu me teeme ka taktikalinnakud ja autodroomid ja kõik need osad, mis on täna kas Paikusel olemas või mida Eesti politsei väljaõppes üldse ei ole,” loetles siseminister.

Tema sõnul käib juba ka teine pool politsei väljaõppe reformist, mis puudutab sisulist väljaõpet: “Seda, et sa ei pea nii pikalt, aastaid õppima, enne kui saad tulla tööle, vaid et võtame ka praktilise osa sinu tegevusest arvesse. Põhimõtteliselt samalaadne süsteem nagu kaitseväes, et kui oled läbinud jaoülema kursuse, siis saad olla jaoülem, kui õpid juurde, saad teha järgmist tööd, mis vajab uusi oskusi. Põhimõtteliselt midagi samalaadset võiks politseisse ka tulla. See on praegu ettevalmistamisel ja järgmisel aastal me proovime seda rakendama hakata.”

Politseikolledžit täiesti kaotada siiski ei saa, tõdes Läänemets, kuna politsei väljaõpet kuskil mujal ning üheski Eesti ülikoolis ei anta. Küll aga saaks selles pakutava ühendada politseinikuks saada soovijate mujal omandatud haridusega.

“Ma saan aru, et teatud küsimused, näiteks pedagoogilised küsimused, psühholoogia küsimused või mingi kõrghariduse osa on võimalik võtta teistest kõrgkoolidest. Seda me osaliselt täna teeme ja me tahame seda rohkem teha – mitte nüüd küll niimoodi, et saadame kellegi Tallinna Ülikooli või Tartu Ülikooli õppima, vaid me võtame seal omandatud oskuseid arvesse ja teeme selle jaoks oluliselt kiirema võimaluse politseile vajalike spetsiifiliste oskuste omandamiseks. Et sa oled ühest ülikoolist juba midagi omandanud ja nüüd me anname natukene sulle juurde,” selgitas ta.

Läänemets ütles, et ei soovi hinnata seda, kas patrullis peaks olema korraga üks või kaks politseinikku. “Ma ei ole siinkohal spetsialist, see on pigem politsei taktika ja turvalisuse teema. Politsei- ja piirivalveamet seda ettepanekut pole kordagi toonud ja ma poliitikuna ei hakkaks ütlema, kuidas meil politsei taktika peaks olema,” märkis minister.

Küll aga oleks ministri ja valitsuse tegevusvaldkond prefektuuride arvu vähendamine nagu soovitas Vaher, kuid Läänemetsa sõnul pole see vajalik.

“Tõesti, ma arvan, et küsimus ei ole täna prefektuurides. Esimene küsimus on ikka selles, et meil kohapeal üldse oleks inimesi: meil oleks inimesi, kes tegelevad liiklusjärelevalvega, meil oleks inimesi, kes tegelevad uurimisega,” rääkis ta.

“Täna on meil töös see küsimus, et kuidas me lahendame ära selle, mis Elmar Vaheri ajal ära kaotati. Näiteks puudutab see noorsoopolitseid, mida meil sellisel kujul Eestis enam ei ole. Me proovime seda tagasi tuua, mina tegelen nende küsimustega, et inimene kõige rohkem tunnetaks turvalisuse poolt,” lisas Läänemets.

Vaher oli Eesti politsei juht aastatel 2013-2023. Intervjuus “Vikerhommikule” tõi ta välja, et praegu töötab politsei- ja piirivalveametis 4500 inimest, mis tähendab kõige vähem politseinikke läbi aegade. Politseinike nappus ning nende madalad palgad nõuavad süsteemis suuri muutusi, tõdes Vaher.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Läänemetsa sõnul on suur osa Vaheri ettepanekutest juba rakendamisel ja töös ning et valitsus on võtnud tõsiselt korruptsioonivastase võitluse tähtsust. See näitab selget pühendumust võitlusele korruptsiooniga ning soovi tagada aus ja läbipaistev valitsemine. Sellised sammud on olulised Eesti demokraatia ja õigusriigi tugevdamiseks ning annavad lootust, et tõhusad meetmed korruptsioonivastases võitluses jätkuvad ka tulevikus.