Läänemets: ei maksa arvata, et Vene eriteenistuste tegevus siin nüüd lõpeb | Eesti

Tere tulemast Eestisse! Viimastel aastatel on olnud palju räägitud Vene eriteenistuste tegevusest siin, eriti pärast Venemaa luureagendi Sergei Skripali mürgitamist Inglismaal. Kuid Läänemets väidab, et pole mõtet arvata, et nende tegevus Eestis lõpeb. Kas see on tõsi või mitte? See on küsimus, mis puudutab meid kõiki siin Eestis, kuid ka kogu maailmas. Kui soovite teada saada, mis toimub Eesti luuremaastikul, siis lugege edasi ja avastage, mida Läänemets on öelnud Vene eriteenistuste tegevuse kohta Eestis.

Vene eriteenistused ei suutnud Eestis autode ja mälestusmärkide rikkumisega ärevust tekitada, kuid ei maksa arvata, et sellised tegevused lõppenud on, ütles siseminister Lauri Läänemets, kelle autot nüüdseks kinni peetud kahtlustatavad lõhkusid.

Kaitsepolitseiamet teatas teisipäeval, et kriminaalmenetluses praegu kogutud andmete järgi on Vene eriteenistus koordineerinud Eesti Vabariigi julgeoleku vastast hübriidoperatsiooni, millesse kaasas tänaseks kinni peetud kahtlustatavad. Nende seas on kahtlustuse järgi siseministri ja Delfi ajakirjaniku auto lõhkujad. Kaitsepolitseile teadaolevalt oli selle eesmärk Eesti ühiskonnas hirmu külvata ja pingeid tekitada.

Läänemets rääkis “Ringvaates”, et Vene eriteenistused tahavad hirmu külvata ning ei tee selliseid asju ainult Eestis.

“See on Vene eriteenistused ja see on ka Venemaa eesmärk – Eesti ühiskonda destabiliseerida ja hirmu külvata. Seda tehakse nii, kuidas osatakse. Venemaal on selliste operatsioonide läbiviimiseks eraldi üksused. Eesti pole ainus, kus seda tehakse. Seda tehakse ka teistes Balti riikides ja mujal,” rääkis ta.

Lisaks autode lõhkumisele kahtlustatakse mõnda kinnipeetut mälestusmärkide rüvetamises. Näiteks rikuti Alfons Rebase mälestustahvlit.

“Miks just tema? Ma saan oletada näiteks, et on teatud ühiskonnagrupid, kes tema elulugu hindavad rohkem ja kui tema mälestusmärgiga midagi juhtub, siis sellele aktiivsemalt reageerivad. Ja seda reaktsiooni Venemaal oodatakse ja selle rekatsiooni peale on siis võimalik vastureaktsioon teiste ühiskonnagruppide poolt tekitada ja sealt konflikti õhutada. Meie jaoks on väga oluline, et me võtaks kõigis neis küsimustes rahulikult ja uurime põhjalikult. Me võtame seda väga tõsiselt, sest tegemist on ühe riigi sekkumisega teise riigi julgeolekusse ja teise riigi inimeste turvalisusesse,” kommenteeris Läänemets.

Siseminister ütles, et kuna kahtlustatavatele ei ole veel süüdistust esitatud, siis ei ole ka teada, milline võib tulla nende karistus. Kui aga tegemist on riigivastase kuriteoga, siis ootab neid ees üks karmimaid karistusi. “Sest sa lähed Eesti inimeste jaoks kõige olulisemat, meie vabadust õõnestama. See on koht, kus riik ühtegi sellist tegu kergelt ei võta,” lisas ta.

Läänemets ütles, et Vene eriteenistused võtsid kahtlustatavatega kontakti veebi teel ning kui kellegi poole sarnaste ettepanekutega pöördutakse, tuleks kohe kaitsepolitseiametile teada anda.

“Sest varem või hiljem need inimesed tabatakse samamoodi nagu need, kes tegelevad spionaažiga. Varem või hiljem inimesed, kes Eesti riigi vastu tegutsevad, kinni ka võetakse,” ütles ta.

Läänemets kordas, et Vene eriteenistuste eesmärk on niisuguse tegevusega Eestis hirmu ja ärevust külvata. Tema sõnul ei maksa arvata, et midagi sellist rohkem ei juhtu.

“Me ei ole ärevil. Nad on saanud mingisuguse protsendi sellest eesmärgist, mida nad soovinud on. Ma arvan, et ei maksa arvata, et sellega kuidagi nüüd need tegevused lõppevad. Arvestades julgeolekusituatsiooni, arvestades, et Eesti on täna üks häälekamaid Ukraina eest võitlejaid ja arvestades, et Eestis on minu arvates ka valitsev poliitiline konsensus, et me ei tohi siin peatuda ja me peame tegema kõik, et Venemaa peatuks ja tagasi löödaks, siis ilmselgelt võib eeldada, et ühte- või teistmoodi veel tegutsetakse,” rääkis ta.

“Meil seni on hästi olnud piiridel, aga oleme näinud kõigi naabrite puhul juba, et ka piiridel esineb situatsioone. Me peame kõigeks valmis olema ja nii palju kui saab, me ka kõigeks valmistume,” lisas siseminister.

Kokkuvõttes võib öelda, et Läänemetsa hinnangul ei tohi arvata, et Vene eriteenistuste tegevus Eestis lõpeb. Pigem tuleb olla valvsad ja jätkuvalt rakendada meetmeid, et kaitsta riigi julgeolekut. On oluline, et Eesti julgeolekuasutused jätkaksid tihedat koostööd teiste Euroopa Liidu ja NATO liikmesriikidega ning jälgiksid hoolikalt Venemaa tegevust Eestis. Läänemetsa sõnum on selge – me ei saa jääda lootma sellele, et Vene eriteenistuste tegevus lõppeb, vaid peame jätkuvalt valmistuma ja tegutsema vastavalt olukorrale.