Küsitlus: eurooplased on Ukraina võidulootuse suhtes pessimistlikud | Välismaa

Tere tulemast Eestisse! Recentne küsitlus näitab, et Euroopa inimeste seas on valitsemas pessimism seoses Ukraina võidulootusega. See teema on tõstatanud palju vastukaja ning me soovime seda ka Teiega jagada. Kas Ukrainal on tegelikult võimalik saavutada võitu oma välisvaenlaste vastu? Mis on Euroopa kodanike arvamus selle teema kohta? Kas nad usuvad, et Ukraina suudab selles olukorras võiduta saavutada? Need on olulised küsimused, mis vajavad vastust. Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle küsitluse tulemuste kohta ja Euroopa inimeste arvamusest Ukraina võitluse suhtes.

Mõttekoda Euroopa Välissuhete Nõukogu uuris jaanuaris, mida arvavad 12 Euroopa riigi kodanikud Venemaa sõjast Ukrainas. Küsimusele, mida peate kõige tõenäolisemaks sõja tulemuseks, vastas kümnendik inimestest, et Ukraina võidab. Kaks korda rohkem ehk 20 protsenti seevastu ütles, et tõenäoline on Venemaa võit. 37 protsenti uskus, et Venemaa ja Ukraina leiavad rahu nimel kompromissi. Andmeid analüüsinud mõttekoja teadur Pawel Zerka tõdes, et Euroopas on pessimism levinud.

“Siiski minu jaoks oli üllatav, kui laialt levinud see pessimism on. Isegi riikides, nagu Rootsi, Poola ja Portugal, kus toetus Ukrainale on kõige tugevam, on siiski vähe neid inimesi, kes usuvad, et Ukraina suudab selle sõja võita,” rääkis Zerka.

Nendest kolmest riigist usub 17 protsenti vastanutest, et Ukraina võit on tõenäoline. Veel enam: küsimusele, mida Euroopa peaks tegema, vastas 31 protsenti inimestest, et Ukrainat peab toetama seni, kuni Ukraina suudab kõik okupeeritud territooriumi vabastada. Sellest rohkem, 41 protsenti vastanutest soovis, et Euroopa survestaks Ukrainat Venemaaga rahu sõlmima.

Euroopa avalikkus on väsimas sõjast, mis ei pruugi kunagi lõppeda, ütles Zerka.

“Kui see vaatepunkt on see, mida Euroopa avalikkus peab kõige veenvamaks, siis see jätab palju ruumi Vladimir Putinile või Donald Trumpile esitada ennast rahu toojatena ja vastanduda Euroopa juhtidele, kes näivad kui sõjardid,” kommenteeris teadur.

Zerka rõhutas, et uuringu tulemusest ei tohiks Euroopa poliitikud järeldada, et Euroopa avalikkus soovib Ukraina toetamist lõpetada. Vastupidi, pigem viitab selline avalik arvamus, et Euroopa poliitikud ei ole suutnud selgitada, et Putini tingimustel sõlmitud rahu ei kestaks.

“Euroopa juhid, kui nad räägivad rahvale Ukraina toetamisest ning viitavad sõjale, peaks rõhutama, et lõppeesmärk on rahu selles Euroopa piirkonnas. See on poliitikute tegemata töö – sõjast ausalt Euroopa avalikkusele rääkimine.”

Zerka lisas, et kuigi näiteks Prantsusmaa president Emmanuel Macron või Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ütlevad küll, et see on Euroopa sõda, tehakse seda peamiselt kõnedes, mis on suunatud ukrainlastele. Ka eurooplastele tuleb sama öelda, rõhutas teadur.

Kuivõrd Euroopas on mitmes riigis lähenemas valimised, on võimalik, et mitme riigi valijad hakkavad pooldama kandidaate, kes lubavad toetust Ukrainale vähendada. Seda enam ei tohi Euroopa- ja ukrainameelsed poliitikud Ukraina toetamist jätta teiste murede varju, ütles Zerka.

“Meie andmeid võib tõlgendada kui äratuskella neile. Kui nad tahavad täie tõsidusega Ukrainat toetada, peavad nad ka oma valijatele sellest veenvalt rääkima.”

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse asedirektor Kristi Raik ütles, et inimesed ei tea, mida arvata.

“Kui neilt küsitakse, kuidas te ennustate sõja tulemust, siis enamus ei oska tegelikult ennustada ei ühte ega teist pidi. Ma leian, et see näitab eelkõige seda, et Euroopas ei ole olnud piisavalt poliitilisi liidreid, kes defineeriks selle, mis on Euroopa eesmärk selles sõjas. Kuidas me võiks sinna jõuda, milline on Euroopa roll,” rääkis Raik.

Ebakindlust Euroopas põhjustab ka eurooplaste mure, et kui Trump Ameerikas valimised võidab, võib Ameerika Ühendriikide toetus Ukrainale kaduda. Kui see nii juhtuks, siis kolmandik vastanutest eelistaks, et Euroopa järgiks Ameerika eeskuju.

“Inimesed ei usu ka, et Euroopa võiks ise hakkama saada, kasvõi Ukraina sõjas liidri rolli võtta. Selleks on vaja poliitilisi juhte, kes need eesmärgid seavad. Tegelikult on see ju võimalik. Euroopal on see ressurss majanduslikult olemas. Aga kuidas see võtta kasutusse nii, et Euroopal oleks ka sõjaline võimekus ennast kaitsta, Ukrainat toetada – see eeldab selgeid otsuseid, selgeid eesmärke, aga neid ei ole olnud,” sõnas Raik.

Ka teiste hüvede arvelt on vaja praegu julgeolekusse panustada rohkem, ütles Raik.

“Poliitikud ei ole olnud valmis oma kodanikele seda müüma, et tõesti, te peate millestki loobuma, et Euroopa julgeoleku oleks tulevikus tagatud. Ikka on loodetud, et äkki saab kuidagi see sõda muidu läbi ja USA on kõige tähtsam toetaja. Kui me ka midagi teeme seal USA selja taga, siis äkki sellest piisab.”

Euroopa rolli Ukraina sõjas näevad vastajad pigem negatiivsena, nii arvab 37 protsenti inimestest. Euroopa mõju on positiivne 29 protsendi vastanute arvates ning 33 protsenti ei oska öelda või ei hooli üldse. Ka asjatundjad ei oska praegu hästi sõja lõppu ennustada, tõdes Raik. Eurooplaste arvamused peegeldavadki kõige enam seda ebakindlust, kuid seda enam oleks praegu vaja Ukrainat jõulisemalt toetada, rõhutas Raik.

“See ei ole kuidagi ette määratud, kuidas see sõda lõppeb. See ongi ebakindel ja meie peame selleks pingutama, et see lõppeks nii nagu on Euroopa huvides.”

Kokkuvõttes näitab küsitlus, et eurooplased on üldiselt pessimistlikud Ukraina võidulootuse suhtes. See peegeldab Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete keerukust ning Ukraina poliitilist ja majanduslikku olukorda. Samas on oluline pöörata tähelepanu sellele, kuidas Euroopa Liit saaks toetada Ukraina jõupingutusi oma territoriaalse terviklikkuse taastamisel ja demokraatlike reformide elluviimisel. Positiivse tulemuse saavutamiseks tuleb leida tasakaal Euroopa Liidu ja Ukraina vaheliste suhete ning reformide toetamise vahel.