Kurnitski: pigem võiks ehitada majade alla varjumiskohti | Eesti

Tuntud arhitektuuriekspert Kurnitski on hiljuti väljendanud muret varjumiskohtade puudumise üle majade ehitamisel. Tema sõnul peaks olema prioriteediks tagada elanikele ohutus ja kaitse hädaolukordade korral. Eesti on kiiresti arenev riik, kuid selliste oluliste detailide tähelepanuta jätmine võib olla hindav. Kurnitski julgustab kõiki ehitusettevõtteid ja arhitekte võtma arvesse hädaolukordadeks valmistumist ja looma terviklikke lahendusi, mis tagavad elanikele rahu ja turvalisuse.

Tallinna Tehnikaülikooli ehituse ja arhitektuuri instituudi direktori Jarek Kurnitski sõnul peaks siseministeerium pikemalt mõtlema, kas mõistlik oleks nõuda varjendeid või pigem ikkagi varjumiskohti.

Varjendid on reeglina keerulise ventilatsioonisüsteemi, kahekordsete metalluste ja kalli varustusega, sest neis peaks saama viibida pikka aega.

“On olnud väga palju juttu Soome eeskujust, aga julgeks öelda, et need Soome varjendid on ikkagi tuumasõjaaegsest filosoofiast kantud või siis vähemalt keemiarünnakust. See on midagi sellist, mida me Ukraina sõjas ei ole näinud, nii et kui me lähtume Ukraina sõja kogemustest, siis pigem me võiks majade alla ikkagi ehitada varjumiskohtasid, mis peavad vastu ka hoone otsetabamusele,” lausus Kurnitski.

Kurnitski lisas, et varjendeid oleks võimalik ehitada ainult uutesse hoonetesse, sest tagantjärele on konstruktsioone äärmiselt keeruline tugevdada. Vanematesse majadesse on tihti isegi raske luua varjumiskohti.

“Kui sellised ideed või mõtted tulevad, mina leian, et see on positiivne. Aga seda kindlasti ei saaks sundida – meie nüüd sunnime ja teie peate omade vahendite eest neid ehitama. See kindlasti ei lähe. Kui leitakse seal ikkagi kaasrahastus, mis on mõistlik,” ütles korteriühistute liidu juhatuse liige Urmas Mardi.

“Me hüppame hetkel justkui ühest äärmusest täiesti teise. Kui me 30 aastat pole ühtegi varjumiskohta ega varjendit loonud, siis nüüd tahame neid hästi kiiresti luua. See on kindlasti praktikas võimalik, aga see tähendab väga suuri kulutusi. Kui öeldi, et 40 000 eurot ühe kortermaja kohta, see on ikkagi päris suur raha. Ma ei kujuta päris hästi ette, kuidas see mingite toetusprogrammideta võiks lähiajal sündida,” lausus Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja.

Umboja muretseb ka ehitushindade kallinemise pärast. Tema sõnul plaaniti näiteks Loo kooli juurdeehitusega luua varjumiskoht, kuid nüüd tuleb mõelda rohkem kulutusi nõudva varjendi peale.

Kurnitski on õigesti rõhutanud vajadust ehitada majade alla varjumiskohti, et tagada elanikele turvalisus ja kaitse katastroofide korral. Eesti karmide ilmastikutingimuste ja loodusõnnetuste arvestamisel on oluline, et eluasemete planeerimisel võetakse arvesse ka selliseid olukordi. Varjumiskohad võivad olla elupäästvad nii tulekahju, üleujutuse kui ka muude ohtude korral. See paneb suurema rõhu elanike turvalisusele ja valmisolekule erinevateks hädaolukordadeks. Kurnitski ettepanekud on olulised ja peaksid olema ka tuleviku ehitusplaanide lahutamatuks osaks.