Kuritegelik innovatsioon muutis rongiröövid taas moesõnaks | R2 Portaal

Tere tulemast Eesti, kus kuritegelik innovatsioon on toonud tagasi rongiröövid kui moesõna. Viimase aasta jooksul on Eestis olnud mitmeid rongirööve, mis on pannud kogu riigi tähelepanu keskpunkti. See uus trend kuritegelikus maailmas on tekitanud palju küsimusi ja muret inimeste seas. Mis on ajendiks nendele rünnakutele? Kuidas saab valitsus ja raudteefirma tagada rongide turvalisuse? Kuidas saavad kodanikud ennast kaitsta? Lugege edasi, et saada rohkem teavet selle trendi kohta ning saada aimu, kuidas see mõjutab Eesti ühiskonda.

Kõik uus on unustatud vana ja ajalugu käib mööda spiraalset teed. USA statistika viitab, et ühiskondliku arengu ja kuritegeliku innovatsiooni mõjul on kasvanud riigis rongiröövide arv aastaga 1,6 korda, vahendab R2 tehnikakommentaaris Kristjan Port.

Päris elus nii ei juhtu ja pole tõendeid, et see üleüldse juhtuda saaks. See ei tähenda, et keegi poleks seda soovinud. Antud elukorraldusliku tahu on lisanud oma lugudesse aastate vältel mitmed kirjanikud. Nende lood pärinevad erinevatest ajajärkudest, andes aimu, et tegemist pole episoodilise moe, vaid ajatuma unistusega. Erinäolisi utoopiaid kujutlevaks kirjanduslikuks žanriks on ulme. Jutt käib kurjategijateta maailmast, mis on üsna utoopiline soov.

Kuritegude juhtumiseks on ehmatavalt palju iseseisvaid põhjuseid. Nende kõigi haldamine on praeguses reaalsuses võimatu. Seejuures muudaks mõnede muutuv olemus heal juhul nendeülese kontrolli vaid ajutiseks. Kuritegevuse üks põhjus on näiteks maailma majanduse ebastabiilsus ning sellest tulenevad majanduslikud ja poliitilised kriisid. Kommunistlikud utoopiad lootsid kuritegevuse kaotada majandusliku heaoluga. Reaalses elu päädis pelk püüdlus kuritegeliku diktatuuriga.

Aldous Huxley “Hea uus ilm” kirjeldab disainitud geenide ja narkootilise soma abil esilekutsutud ekstaasiga parandatud sotsiaalset heaolu. Paraku lõppes see vägivaldselt, jättes järele raugastunud kogukonna. Heaolu püüdluste pudelikaelaks osutus inimese enda keeruline olemus ja vastuoluline suhe vabasse tahtesse. Kuritegevust käsitlevates teooriates räägitakse samuti vabast tahtest, paraku kuritegevust põhjustava tekkemehhanismina. Kuni üksikisikutel on vaba tahe, leidub alati mõni, kes otsustab käituda ebaeetiliselt või kuritegelikult.

George Orwelli või Ray Bradbury loodud tehnoloogilise kõrgarengu utoopiates õpetatakse alamatele vaid õiget maailmavaadet, millest kinnipidamist tagatakse kõigi üle valvava tehnilise süsteemiga. Taoliste ühiskondade juhid osutusid ise kurjategijateks, sest ka tehnoloogiliste võimaluste areng on kuritegevuse allikaks. Sellega kaasneb vähemalt esialgu madala riski ja potentsiaalselt kõrge tasu ahvatlus. Jätkuarenguks on võimu koondumine. Inimesele antav võim on kuritegevuse õitsenguks üks viljakamaid kasvukeskkondi.

Halva tee valimist soosib ka kultuur. Praegu nähtav kuritegevuse rohkus vormib kohanemisilminguid ja kaasab need normisüsteemi. See omakorda kajastub õigusemõistmises ja politsei tegevuses või tegevusetuses, soosides korruptsiooni ja avalikku ükskõiksust. Ühesõnaga, kuritegevus on kohanemisvõimeline sotsiaalne nähtus, milles ühe suuna sulgemine algatab innovatsiooni, kuni leitakse mõni uus kuritegevuse vorm.

Näiteks tänu sularaha asendumisele digitaalse finantssüsteemiga vähenesid pangaröövid, aga sagenesid kaupluseröövid. Tehnoloogia areng toodab alati üha väärtuslikemaid ja sageli väiksema füüsilise suurusega ihaldatavaid tooteid. Sündis uudne, veoautodega kaupluste öise rammimise kiirröövimise metoodika.

Kui poed asusid rajama kaitsvaid barjääre, siirduti röövima kaupu vedavaid veoautosid, tehes seda sõidu ajal ilma juhi teadmata. Öö varjus sõideti kaubaveoki sappa, stabiliseeriti kontakt ja teisaldati kallis kraam oma sõidukisse. Meetod osutus sedavõrd populaarseks, et transpordifirmad hakkasid furgoone varustama kaameratega ja korraldasid röövlite tabamiseks erioperatsioone.

Järgmiseks võiks proovida oma kuritegelikku geniaalsust ja pakkuda välja järgmine kuritegelikul teel rikastumise meetme. Samaga tegeletakse mitmes peas ja rühmituses samaaegselt. Ajalugu tõendab, et heade ette jõudmine on utoopia. Sellega ei saada hakkama isegi siis, kui innovatsioonis levinud meetodiks on mõne vana ja unustatud tehnika uuskasutus ning selle rikastamine tänapäevaste võimalustega.

Vana uuskasutuse näiteks on kaupa vedavate rongide röövimine. USA-s on hakanud sagenema suurtele veebipoodidele, nagu Amazonile ja Walmartile, kaupu vedavate rongide röövimine. Erinevalt hobustega võidukihutamise ja püstolipaukudega rongide peatamise filmidest algab protsess rongide pildistamisest ja Google’i otsingutest.

Hiljuti kinnipeetud röövel kirjeldas, kuidas ta õppis kaubarongidele virnastatud konteinereid dekodeerima, guugeldades konteineritel olevaid teateid, logosid, numbreid ja lukustusseadmeid. Kõik need üksikasjad andsid vihjeid, mida võiks ühes või teises konteineris leiduda. Näiteks reetis täiustatud lukk, et selle taga on väärtuslikum kraam, ainult et lukk ei suutnud vastu seista kaasaskantavatele lõikeseadmetele.

USA ühe suure raudteeveofirma andmetel avatakse päevas kuni 90 vagunit. Aastaga on röövide arv kasvanud 160 protsenti ja kahju suuruseks hinnatakse kuni 35 miljardit dollarit. Rongijuhid ei saa eriti midagi teha. Mõned rongid on pikemad kui kilomeeter ja röövitava vagunini jõudmine võtab aega.

Pealegi koosneb rongi meeskond tavaliselt paarist inimesest ja tihti peatutakse üpris kriminaalsetes linnaosades asuvates vahejaamades. Mõnikord lõikavad röövlid läbi vagunite pidurivoolikud, mille tulemusel seiskub rong kusagil tühermaal jne. Rongiröövid on hakanud levima mujale maailmas. Kes soovib röövitud kaupa näha, vaadaku veebipoodidesse. Päriselus moodustab kuritegevus osa ausate kodanike heaolust.

Esmaspäevast neljapäevani võib Kristjan Porti tehnoloogiakommentaari kuulda Raadio 2 saates “Portaal”.

In conclusion, the resurgence of train robberies in Estonia is a concerning development. The use of criminal innovation to target railway infrastructure is not only a threat to the safety and security of the public, but it also undermines the integrity of the transport system. It is imperative for law enforcement agencies and railway authorities to work together to implement effective measures to prevent and respond to these crimes. Additionally, raising awareness and encouraging the public to report any suspicious activities or individuals near railway tracks can help in combatting this resurgence of train robberies. It is crucial to address this issue promptly to ensure the continued safety and reliability of the railway system in Estonia.