Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks | Välismaa

Tere tulemast Eestisse, kus Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks! This headline is causing a buzz in the country as tensions rise in the Kupjanski region. With its rich history of warfare and resilience, Estonia is no stranger to conflict. As the situation escalates, the people of Estonia are keeping a close eye on the developments in this foreign land. The outcome of these battles could have far-reaching implications for the region, and the world is watching closely. Join us as we delve into the latest updates and analysis of this intensifying situation.

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Kupjanski suunal. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et piirkonnas lähevad lahingud üha ägedamaks.

Oluline teisipäeval 30. jaanuaril kell 5.50:

– Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks;

– Stoltenberg: rahvusvaheline toetus Ukrainale pole heategevus, vaid investeering globaalsesse julgeolekusse;

– Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks 122 miljonit eurot.

Kupjanski suunal lähevad lahingud üha ägedamaks

Sõjauuringute Instituut (ISW) vahendas oma viimases ülevaates, et Venemaa jätkab pealetungi Kupjanski suunal. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et piirkonnas lähevad lahingud üha ägedamaks.

Hetkel pole veel selge Tabaivka asula saatus. Venemaa kaitseministeerium väitis, et riigi väed suutsid asula vallutada. Ka Vene sõjablogijad jõudsid juba väita, et Vene väed suutsid asula vallutada. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid selle asula vallutada. Ukraina maavägede pressiesindaja kinnitas aga 29. jaanuaril, et piirkonnas käivad lahingud, kuid Vene väed pole Tabaivkat vallutanud. 

Üks Vene blogija väitis veel, et Vene väed liikusid Sõnkivka lähedal edasi. ISW teatas siiski, et pole olemas geolokatsiooniga kaadreid, mis kinnitaksid, et Vene väed suutsid seal piirkonnas edasi liikuda. 

Vene väed jätkavad veel ka Kreminna piirkonnas Ukraina positsioonide ründamist. 28. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid näitavad, et Vene väed suutsid piirkonnas veidi edasi liikuda. Ukraina ja Vene allikad teatasid, et Ternõi (Kreminnast läänes) lähistel käivad lahingud, lahingud käivad ka Bilohorivka lähedal.

Bahmuti rindel suuri muutusi polnud, aga Venemaa jätkab Ukraina positsioonide ründamist. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad Spirne, Bohdanivka ja Ivanivske lähedal.

Avdijivka suunal suutsid Vene väed veidi edasi liikuda. Seda kinnitavad ka 29. jaanuaril avaldatud geolokatsiooniga kaadrid. Vene ja Ukraina allikad väitsid, et lahingud käivad veel Siverne, Pervomaiske, Nevelske ja Stepove lähedal. 

Stoltenberg: rahvusvaheline toetus Ukrainale pole heategevus, vaid investeering globaalsesse julgeolekusse 

NATO peasekretär Jens Stoltenberg tegi visiidi Washingtoni ning kohtus ka USA kaitseministri Lloyd Austiniga. 

“NATO liitlased pakuvad Ukrainale toetust ja on oluline, et me jätkaks seda. Meie toetus pole heategevus, see on investeering meie enda julgeolekusse, sest maailm muutub ohtlikumaks, kui Putin Ukrainas võidab,” rääkis Stoltenberg. 

Holland eraldas Ukrainale sõjaliseks abiks 122 miljonit eurot

Hollandi kaitseminister Kajsa Ollongren teatas esmaspäeval 122 miljoni euro eraldamisest sõjaliseks abiks Ukrainale, vahendas uudisteagentuur UNIAN Hollandi valitsuse pressiteenistuse informatsiooni.

Teadaolevalt jagatakse see summa erinevateks vajadusteks.

Valdav osa vahenditest ehk 87 miljonit eurot eraldatakse Ukrainale suurtükiväele laskemoona ostmiseks.

Ministeeriumi andmetel saadetakse 25 miljonit eurot Ühendkuningriigi juhitavale Rahvusvahelisele Ukraina Fondile. Sellest rahastatakse sõjavarustuse ostmist otse tootjatelt. Muuhulgas on siin kõne all õhutõrjesüsteemid, laskemoon ja varuosad.

Holland eraldab Ukraina küberkaitse tugevdamiseks veel 10 miljonit eurot. Varem liitus riik niinimetatud IT-koalitsiooniga.

“On väga oluline toetada Ukrainat mitte ainult lühiajaliselt, vaid ka pikemas perspektiivis. Eriti oluline on praegu näidata, et me aitame Ukrainat,” ütles Hollandi kaitseminister Ollongren.

Euroopa Rekonstruktsiooni- ja Arengupank (EBRD) kiitis varem päeval heaks kuni 200 miljoni euro suuruse riigi tagatisega laenu andmise Ukrhidroenerhole, et rahastada seadmete tarnimist hüdroelektrijaamadele ja toetada ettevõtte likviidsust.

“Laen koosneb kuni 150 miljonist eurost kriitiliselt tähtsate seadmete tarnimise rahastamiseks Dnepri ja Kesk-Dnepri hüdroelektrijaamale ning kuni 50 miljonist eurost ettevõtte likviidsuse erakorraliseks toetamiseks,” seisab panga veebisaidil.

Krediidiliin jagatakse kaheks 100 miljoni euro suuruseks osaks, millest ühte rahastab EBRD ja teist rahastatakse vahenditest, mille on selleks otstarbeks EBRD-le eraldanud Itaalia.

Ühendriikide välisminister Antony Blinken andis esmaspäeval karmi hoiatuse, et ilma USA kongressi heakskiidetud uue abita on ohus kõik, mida Ukraina on seni Venemaa sissetungi vastu võideldes saavutanud.

“Ilma USA abita on lihtsalt ohus kõik, mida ukrainlased saavutasid ja mida me oleme neil saavutada aidanud,” ütles Blinken pressikonverentsil koos NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.

Kupjanski suunal toimuvad lahingud on muutumas üha intensiivsemaks, mis näitab konflikti olukorra halvenemist. Välismaa reaktsioonid seoses selle arenguga on murettekitavad ning rõhutavad vajadust kiireks lahenduse leidmiseks. Eesti peaks olema valvel ja tugevdama oma kaitsevõimet, et kaitsta end võimalikele mõjudele, mis võivad sellest konfliktist tuleneda. Samal ajal tuleks otsida ka diplomaatilisi lahendusi ning teha koostööd rahvusvaheliste partneritega, et leida rahu tagamiseks tõhusad meetmed.