Kuningakodade ekspert: Taani uus kuningas on Balti riikide eluga kursis | Elu

Tere tulemast Eestisse! Ajalooline sidemete ja kultuurilise pärandi tõttu on Taani uue kuninga teadmised Balti riikidest väga olulised. Kuningakodade ekspert on kinnitanud, et Taani kuningas on pööranud erilist tähelepanu Balti riikide elule ning on hästi kursis siinse eluga. See on suurepärane uudis, mis tugevdab meie sidemeid Taani kuningriigiga ning annab meile kindluse, et meid mõistetakse ja toetatakse rahvusvahelisel tasandil. Tulge ja avastage koos meiega kauneid Eesti paiku ning jagage seda suurepärast uudist igaühega!

Taani kuninganna Margrethe II teatas aasta alguses, et lahkub troonilt. Ametlikult leiab see aset pühapäeval, kui Taani kuningaks saab Frederik X. Kroonprintsil on magistrikraad politoloogias, mille ta sai Balti riikide välispoliitika teemal kirjutatud magistritööga.

Euroopa kuningakodade eksperdile Koidu Raudverele Margrethe II troonist loobumine suur üllatus ei olnud, sest tegu on 83-aastase daamiga, kellel on ka palju terviseprobleeme. “Kui ta sai 70-aastaseks, siis üks Taani väljaanne väitis enda meelest väga kindlatele allikatele viidates, et kuninganna loobub siis troonist. Sama räägiti ka 75. sünnipäeva ajal. Sama ka siis, kui kuninganna abikaasa suri. Nüüd kindlasti loobub. Siis 80. sünnipäeva ajal ja nüüd siis tuli uudis, mis paljude meelest oli üllatav, aga tegelikult mitte,” selgitas Raudvere ning lisas, et üks hetk läheme me kõik ju pensionile.

Kuigi Euroopas üldiselt troonist loobumine eriti haruldane pole, siis Taanis on enne 52 aastat troonil olnud Margrethet ainult üks selline näide. “Aga see oli 12. sajandil, nii et see ei ole praegu enam eriti info, millest juhinduda. Euroopas on meil hetkel kolm kroonitud pead, kes on elus ja on troonist loobunud. Kõik nad tegid seda vanus 75-79. Nii et Margrethe on isegi kaua seda ametit pidanud,” tõdes Raudvere “Ringvaate” stuudios.

Taanis on Margrethe II väga armastatud. Kui Inglismaa uue kuninga Charles II kroonimise ajal toetas 58 protsenti britte monarhiat, siis Taanis püsib monarhia populaarsus stabiilselt 80 protsendi ringis. Ka uus põlvkond tulevase kuninga Frederikuga eesotsas on Raudvere sõnul ääretult populaarne.

“Kuninganna Margrethe puhul on alati rõhutatud seda, et kui ta ei oleks kuninganna, siis ta võiks suurepäraselt kunstnik olla. Ta on näiteks illustreerinud “Sõrmuste isanda” Taani väljaande, mida ta tegi muide varjunime all. Ta on teatritele lavakujundusi teinud. Ta on ka tõlkinud. Nii prantsuse kui ka rootsi keelest. Tegu on väga andeka ja mitmekülgse inimesega, kes oleks tõenäoliselt ennast suurepäraselt ka mõne muu tööga ära elatanud,” tõdes Raudvere.

Margrethe II on ka kolmel korral Eestis käinud. Viimati 2019. aastal, kui tähistati Taani lipu ehk dannebrog’i 800. aastapäeva ja ühtlasi ka Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistamiseks. Korra on ta 2000. aastate alguses käinud ka Saaremaal ja Muhumaal, kus teda võttis vastu Lennart Meri.

Pühapäeval saab Taani kuningaks Frederik X. “Taanis on tore komme, et kuningad on ainult kas Frederikud või Christanid. Sellepärast oleme ka numeratsiooniga nii kaugele jõudnud. Ta on 55-aastane, politoloogia magister Arhusi ülikoolist. Ta on kasvanud kroonprintsina, teda on selleks ametiks ettevalmistatud, milleks politoloogiaharidus ongi ääretult sobiv. Tema kohta rõhutatakse alati tema spordihuvi, aga /…/ tema magistritöö teema oli Balti riikide välispoliitika. Nii et Taani järgmine kuningas on Balti riikidega kõvasti üle keskmise kursis,” tõdes Raudvere.

Ka uus kuningas on korduvalt Eestis käinud. Viimati 2019. aastal, kui ta külastas Tapal Taani väeosasid. Kuninganna tiitli võtab tema abikaasa Mary, kes on esimene austraallane, kellest on saanud Euroopa kuningliku perekonna liige. “Nüüd siis saab temast esimene austraallane, kellest on saanud ühe Euroopa riigi kuninganna,” rääkis Raudvere. Sügisel oli ka skandaal uue kuninga ja tema väidetava armukese ümber. “Taani tulevane kuningas jäi Madridis pildile ühe kauni daamiga, kes ei olnud kuninganna. Ma isiklikult arvan, et inimesed võivad käia koos õhtust söömas ja jääda ka pildile ning seda ei pea tingimata võtma nii, et tal on armuke. Ma ei võtaks seda nii tõsiselt,” arvas Raudvere.

In conclusion, the appointment of the new Danish king, Crown Prince Frederik, is a positive development for the Baltic countries. His familiarity with the region and understanding of its culture and history will undoubtedly strengthen the ties between Denmark and the Baltics. This is a promising sign for future cooperation and mutual understanding. We look forward to the new king’s reign and hope that it will bring about closer relations and collaboration between Estonia and Denmark.