Kreeka on juba kümnete maastiku põlengutega võitlemas, aga sel aastal on olukord eriti hull. Kuivad ilmad ja tuuled on pannud tulekahjud laika ja põlenud juba tuhandeid hektreid metsa.
See on üks peamasid välismaa uudiseid Eestis, sest kreeka maastikupõlengud on avalikult arvestatav katastroof ja rahvusvaheline hädaolukord.
Kreeka pealinna Ateena lähistel puhkes pühapäeva pärastlõunal suur maastikupõleng, tulekahjudega on kimpus mitu piirkonda, kuid võimude sõnul on paraku suvekuumuse tulekuga hullem alles ees.
Kuumade suveilmadega harjunud Kreekal seisab ees karm maastikupõlengute hooaeg, sel aastal täheldati kõige soojem registreeritud keskmise temperatuuriga talv ning kõige varasem kuumalaine, mille kestel kerkisid õhusoe 44 kuumakraadini.
Uudisteagentuuri ANA teatel sai põleng alguse pühapäeva hommikul Keratea piirkonnas Plakas ning lõõmas ohtlikult lähedal elumajadele. Samas oli piirkonnas ka tugev tuul.
Leekidega võitlusse tormas 56 tuletõrjujat, neist kaks rühma liikus jalgsi ning kasutusel oli ka 17 sõidukit, lisaks toetasid õhust kustutajaid kaheksa lennukit ja kaks helikopterit.
Samas piirkonnas puhkes laupäeval veel teinegi maastikupõleng, mis saadi edukalt kontrolli alla, ehkki võimud andsid korralduse inimestele evakueeruda.
Pühapäeva hommikuks olid tuletõrjujad saanud kontrolli alla laupäeva pärastlõunal Serifose saarel puhkenud ulatusliku maastikupõlengu, mis tekitas kahju majadele, suvekodudele, ladudele ja kabelitele.
Väga suure tuleohu ehk 4. kategooria hoiatus anti Atikale, Peloponnesosele, Kreetale, Egeuse mere põhja- ja lõunapiirkondadele ning Kreeka keskosale.
Kokku loetlesid võimud laupäeval Kreekas enam kui 40 erineva ulatusega maastikupõlengut, brigaadide andmetel ulatusid tuuleiilid kohati üle 28 meetri sekundis.
Kreeka peaminister Kyriákos Mitsotákis kutsus kreeklasi oma pühapäevases postituses valmistuma keeruliseks maastikupõlengute hooajaks.
Kreeka tulekahjud: ülemaailmne häda
Kreeka tulekahjude episoodi peale, mis on juba tekitanud laastavaid kahjustusi, on selge, et meie ülemaailmne kliimakriis ei ole abstraktne mõte, vaid reaalne oht.
Eestis näeme ka meie enda looduse tundlikkust muutuvatele ilmastikutingimustele. Kreeka kogemus peaks meid mobilisatsioonile kutsuma: investeerima taastuvasse energiasse, vähendada atmosfääri saastumist ja kaitsta oma loodust tulekahjude eest.
Võib-olla tunnete huvi:
Kõigi riigiteenistujate 35-päevast puhkust seadusesse siiski ei kirjutata | Eesti
Selgus Prantsusmaa jalgpallikoondis koduseks olümpiaks | Jalgpall
Djokovic tagas Wimbledonis koha poolfinaalis | Tennis
Võrklaev soovitas Rail Balticu ettevõtte viia börsile | Majandus
Vene parlament kinnitas maksutõusud | Välismaa
Briti ja Prantsuse valimissüsteemid moonutavad tulemusi stabiilsuse nimel | Ühiskond
EM-i blogi | Kellest saab teine finalist? | Jalgpalli EM
Rein Sikk: igaüks, kes Venemaale läheb, maksku Eestile kümme eurot | Arvamus