Kümne aastaga on kinni pandud üle kahesaja pangaautomaadi | Majandus

Eestis on viimase kümne aasta jooksul sulgetud üle kahe saja pangaautomaadi, mis näitab selgelt pangandusmaastiku muutumist ning inimeste eelistuste liikumist digitaalsete teenuste poole. See suundumus on mõjutanud nii pangandussektori kui ka tarbijate käitumist, pannes suurema rõhu iseenda haldamisele ja e-teenuste kasutamisele. Kuigi traditsioonilised pangakontorid ja sularahaautomaadid võivad hääbuma hakata, avanevad uued võimalused finantstehnoloogia arengu ja digitaliseerimise valdkonnas. Selles muutuste keerises on oluline jälgida, kuidas inimesed kohanevad ning kuidas arenev keskkond mõjutab majandust tervikuna.

Kui kümne aasta eest oli Eestis 887 pangaautomaati, siis 2023. aasta lõpuks oli neid 668, näitab Eesti Panga värske statistika.

Eesti Pank avaldas esmaspäeval möödunud aasta finantsvahenduse näitajad, mis võtavad kokku krediidiasutuste, hoiu-laenuühistute, krediidiandjate, sealhulgas liisinguettevõtete ning investeerimis- ja pensionifondide tulemused. Neist selgub, et 2023. aasta lõpu seisuga tegutses Eestis 13 krediidiasutust ehk aasta jooksul jäi nende arv samaks. Kliente, kellel oli hoius, oli neil kokku 2,43 miljonit.

Kahe võrra vähenes pangakontorite arv ja aasta lõpuks oli neid 62. Ka pangaautomaate jäi ühe võrra vähemaks, neid oli 688.

Kui aga võrrelda pangaautomaatide hulka kümne aasta taguse ajaga, siis oli neid toona 219 võrra rohkem kui praegu. Lisaks oli pankadel 767 muud teeninduspunkti valdavalt toidupoodides ja tanklates, kust saab eeskätt sularaha välja võtta.

Krediidiandjaid oli 50 ja neist kümme olid seotud pankadega: seitse liisinguettevõtet ja kolm muud laenuettevõtet. Krediidiandjad olid sõlminud eraisikutega 537 000 laenulepingut, millest kolmandik olid järelmaksulepingud.

Autoliisingu lepinguid oli aasta lõpuks 71 000 ja nende arv kahanes aastaga 5000 võrra. Kodulaenu võtnud kliente oli 147 000 ja nende arv kahanes aastaga 1600 võrra.

Hoiu-laenuühistuid oli Eestis aasta lõpu seisuga 17 ja nende arv vähenes aastaga nelja võrra. Liikmeid oli sellistel ühistutel veidi alla 14 000, kuid võrreldes kümne aasta taguse ajaga on liikmete arv peaaegu kolmekordistunud.

Kohustuslike ja vabatahtlike pensionifondide lepinguid oli Eesti inimestel aasta lõpus kokku 778 000. Kui kohustuslike pensionifondide lepingute arv kahanes 8800 võrra ja neid oli 574 000, siis vabatahtlike pensionifondide lepingute arv suurenes 20 000 võrra 204 000 lepinguni.

Avalike investeerimisfondide osakute omandamiseks oli aasta lõpuks sõlmitud 25 000 lepingut ehk 7900 võrra vähem kui aasta tagasi.

Eesti majanduses on viimase kümne aasta jooksul toimunud palju muutusi, sealhulgas pangaautomaatide arvu vähenemine. Üle kahe saja pangaautomaadi sulgemine võib olla muret tekitav areng, kuid see peegeldab ka üha kasvavat digitaalse panganduse populaarsust ja inimeste vajaduse vähenemist füüsiliste sularahaautomaatide järele. Kuigi teatud inimestele võib see olla väljakutse, on oluline mõista, et majandus areneb ja kohaneb pidevalt uute tehnoloogiatega. Sellegipoolest peaksime tagama, et kõigil inimestel on endiselt ligipääs rahaliste vahenditele ja vajalikele teenustele.