Kristina Birk-Vellemaa: muusika on inimkonna kõige imelisem leiutis | Kultuurisaated

Tere tulemast! Kristina Birk-Vellemaa on andekas muusik, kes usub, et muusika on inimkonna kõige imelisem leiutis. Ta on pühendunud sellele, et tuua muusika inimeste ellu läbi erinevate kultuurisaadete. Tema kirg ja pühendumine muusikale on nakkav ning tema esinemised pakuvad publikule unustamatuid elamusi. Kristina Birk-Vellemaa loob muusikat, mis räägib lugusid ja puudutab südant. Tema kultuurisaated on täis emotsiooni, dünaamikat ja kaasahaaravust. Olge valmis avastama uusi müstilisi helimaastikke tema juhendamisel!

Ilukirjandus

Esimese ilukirjandusliku elamusena tõi Birk-Vellemaa välja Meg Masoni teose “Äng ja õudus”, kus tema sõnul on autor väga meisterlikult, aga samas mitte ennast ja teemat liiga tõsiselt võtvalt, toonud kaante vahele ja avanud vananemise, depressiooni ja vaimse tervise teemad. “See oli selline raamat, mille ma võtsin kätte ja ei saanud enne käest, kui ta oligi mul läbi loetud,” rääkis Vikerraadio saates “Elamus” Birk-Vellemaa, keda kõnetasid teose iroonia ja hästi läbi põimitud aspektid tundlikes teemades.

“Ta ei ole kartnud kirjutada emadusest, vanemlusest, keerulistest suhetest laste ja vanemate vahel. Sealjuures leinast,” selgitas Birk-Vellemaa, kuid tõdes, et teda jäi kriipima minategelase diagnoos, mida raamatu lõpuni ei avatud ning tema uudishimuliku olemusega see ei sobinud. “Kippusin enda peas seda puslet kokku panema, et huvitav, mis see on? Ei see ei ole selle moodi, ei ole päris tolle moodi ka. See hakkas natukene mu lugemist segama,” tõdes Birk-Vellemaa, keda kõnetas lisaks teemadele ka Meg Masoni keel, kirjeldused ja sõnakasutus. “Muidugi on sellel raamatul ka väga hea tõlge,” lisas ta.

Oluline oli ka iseenda mitte liiga tõsiselt võtmine. “See on ka inimestes minu jaoks väga-väga paeluv omadus. Samamoodi ka raamatutes, kui see läbi kumab.”

Muusika

Muusikaelamusena tõi Birk-Vellemaa välja Erki Pärnoja ja Collegium Musicale kammerkoori albumi “Anima Mea”. “Pärnojat ma üldse väga imetlen ja naudin. Ka oma teise magistritöö kirjutasin suuresti lõpufaasis valmis Pärnoja, Pärdi ja Satie toel. Istusin oma kontoris ja mul olid teatud asjad, mis aitasid mind lainele viia. /…/ See oli väga raske aeg, sest Ukraina sõda oli siis alles puhkenud. Kui see album välja tuli, siis ma nautisin seda väga oma kodukõlaritest ja kui kontserdid tulid, siis käisime Tartus kuulamas abikaasaga ja see selline elamus, et ma tahan sellele kontserdile minna uuesti, et kogeda seda nüüd puhtalt muusikaliselt,” ütles Birk-Vellemaa.

“Mu elus ka toimus palju /…/ ja oli ka selline kuidagi habras olek. Ma sulgesin silmad, niipea kui esimesed oreliakordid avanesid. Ma vahepeal neid muidugi ka avasin, aga täiesti tagasi tulin ruumi siis, kui kontsert oli lõppenud ja mu nägu oli läbimärg. See ei olnud isegi mitte pelgalt muusikaelamus või kultuurielamus, aga ta oli teraapiaseanss,” ütles Birk-Vellemaa, kes soovikski teisel korral kogeda sama kontserti mitte nii hapras olekus ning puhtalt muusikalises mõttes.

“Tollel hetkel oli mu seda ilmselgelt väga vaja. Need olid suured pisarad, mis voolasid. Need ei olnud kurbuse pisarad. Nad lihtsalt olid ja tulid. Ma ei tea, kas see oligi päris nutt. See oli kuidagi selline transis olemine. See muusika oli minus. See kogemus oli midagi enneolematut ja minule tollel hetkel väga vajalik. Just sedapidi, mida ta mu hinges tegi, mida sealt välja tõi,” tõdes Birk-Vellemaa.

Erki Pärnoja mõju meenutab Birk-Vellemaale Sigur Rosi oma. “Nendega on see asi, et nad laulavad suuresti väljamõeldud keeles, nii et sa lased lihtsalt selle muusika endast läbi ja ühelt maalt hakkab ta mind kandma. Mul ei ole neid sõnu vajagi ja see muusika ongi eeterlik. Tõused ja tõused ja lähed läbi järgmise sfääri ja järgmise,” ütles Birk-Vellemaa, kelle tuli muusikast kõneledes kananahk ihule. “Muusika on see, mis minuga sellist asja teeb väga tihti. Muusika on inimkonna kõige imelisem leiutis,” tõdes Birk-Vellemaa.

Seksoloogina toob ta ka välja põneva teadmise, et seksuaalsed naudingud ja muusika pakutav nauding tekivad sarnases aju piirkonnas ja tekitavad kehas sarnaseid tundeid.

Teater

Teatrilavadel on Birk-Vellemaa viimase aja meeldejäävaim hetk Paide Teatri ja Musta Kasti koostöös valminud “Carmen”. “Musta Kasti fänn olen ma kohe väga. See nende “Carmen” oli ooperimängimise ooper. Ma käisin seda vaatamas Vanemuise väikeses majas ja see oli absoluutselt vägev ja imeline elamus. Ma arvan, et sellele elamusele andis juurde ka Peeter Volkonski, kes istus täpselt minu selja taga ning muheles ja muigas seal häälekalt. Tema selle lavastas ja on kirjutanud ka eestikeelse libreto “Carmenile”,” rääkis Birk-Vellemaa.

Paide Teatri ja Musta Kasti puhul meeldib Birk-Vellemaale see, kuidas mõlemad mängimist naudivad ja seda ka välja näitavad. “Nad ei teinud hetkekski trupina ka järeleandmist. See, kui tohutult füüsilised on Musta Kasti ja Paide Teatri näitlejad, on niivõrd nauditavad. /…/ Oli kuulda, et nad oli harjutanud laulmist, mis on väga tore, aga samas keegi ei püüelnud ooperilaulja tehnika poole otseselt. See oli niivõrd mitmekihiline ja -tasandiline,” rääkis Birk-Vellemaa.

“Ta oli justkui tänapäevases vormis, kuigi tänapäeval seal ju otseselt miski ei viidanud. Aga tekstis ei olnud väga palju muutust. See oli selline imeline filigraanne mäng algupäraga, mis on kuidagi tänapäeva toodud. Ja samas, kui ma ütlen tänapäeva toodud, siis mõtlen pigem ajatu. See vaib oli tänapäev – nüüd ja praegu. Me ei võta seda jube tõsiselt, aga me ei noki ega nori tõsiseltvõetava ooperi kallal, vaid anname talle hoopis teise näo ja vormi,” selgitas Birk-Vellemaa, kes ooperisse ise väga ei satu.

“Sõnaga trauma käiakse väga kergekäeliselt ümber, aga kui ma olin laps, siis mu vanaema väga armastas ja armastab vist siiani ooperit, operetti ja ma pidin neid telekast vaatama. Üksikutel kordadel ma käisin ka vanaemaga kaasas ja ma ei saanud siis aru, et miks inimesed oma häälega sellist asja teevad. Ma ei saanud sellest aru. Ja ausalt, ma väga-väga imetlen inimeste võimekust hääleaparaadiga tööd teha, aga vot minu kõrv väga ei armasta ooperit,” tõdes ta.

Film

Ühte konkreetset filmielamust Birk-Vellemaa välja tuua ei oska, vaid juhib pigem tähelepanu DC ja Marveli koomiksikangelastel põhinevatele lugudele laiemalt ja miks nendest tehtud filme vaatab. “Inimesed, kes ei ole selle maailmaga tuttavad, võivad mõelda, ja ma mõtlesin ka ise kuus aastat tagasi, kuni oma abikaasaga tutvusin, et mida ma lähen koomiksifilmides vaatama. Samal ajal kui tema vaatas Aquamani või midagi sellist, vaatasin mina “Manchester by the Sea” ja kõiki neid raskeid filme,” selgitas Birk-Vellemaa.

“Aga kui ma hakkasin neid vaatama, siis just nimelt need kangelaslood ja inimlik vajadus näha, et hea võidab kurja, samas mitte sellistes oludes, kus tegelased on väga must-valged. Ma naudin ka seda napakate naljade kombot ja napakate naljade üle naermist. See on väga vabastav,” tõdes Birk-Vellemaa, kellele meeldib lastega käia kaasas ka Disney ja Pixari animafilme vaatamas. “Mulle meeldib see justkui lapselik tunne enda sees, et ma elan kaasa nendele, kes on “head”, selle protsessi juures, kus nad võidavad “pahasid” ja korraks saad argielu teadvusest välja tulla, kus asjad ei ole nii lihtsad” rääkis ta ning lisas, et temal, kes elab väga kaasa maailmas toimuvale ja on sotsiaalselt väga tundlik, aitavad need filmid lülitada aju säästurežiimile.

Ühe näitena toob ta välja “Galaktika valvurid Vol. 3”, kus oli Birk-Vellemaa sõnul mitmekihiline lugu, mis ei olnud ainult suur lõbu ja lillepidu. “Seal on nii palju huumorit ja kõike läbi põimitud, et ma soovitan päriselt vaadata ka nendel, kes on väga skeptilised nagu mina varem olin,” lisas ta.

Kokkuvõttes võib öelda, et Kristina Birk-Vellemaa saade “Kultuurisaated” avas meie silmad muusika imelise maailma suhtes. Tema kirg ja pühendumus muusikale on nakkav ning toob esile selle olulisuse inimkonna jaoks. Saatesarja kaudu õppisime hindama erinevaid muusikastiile ja nende mõju meie kultuurile. Kristina oskus tuua esile muusika sügava tähenduse ja selle võime ühendada inimesi üle kogu maailma on imetlusväärne. Sellest saatest võtame kaasa uue armastuse muusika vastu ning tänulikkuse selle imelise leiutise eest.